Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Aleksei Lotman: süsiniku taga metsa nägemisest

2 min lugemist
Aleksei Lotman. FOTO: Madis Sinivee

Kriimsilm, karuott ja rebane ning ilves – tinglikud nimed, mis antud metsa võimalikele tuleviku­stsenaariumidele – elavad oma elu. Sel nädalal esitleti neid riigikogu konverentsisaalis keskkonna-, majandus- ja maaelukomisjoni ühisistungil.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui mõne rahvaasemiku suust kostiski süsinikuringe ja maakasutusega seotud kliimapoliitika mõningat mõistmist, siis metsa elurikkust märkas ühe kiillausega nimetada vaid üks, kes juhtumisi ka endine keskkonnaminister. Elurikkuse mõistmine on rahvaesinduses selgelt alaesindatud.

Metsanduse arengukava protsess on oma senises kulgemises metsa elurikkuse suhtes üsna ignorantne, kuigi selle stsenaariumide töödokument mainib seda viisakalt. Muuhulgas viidatakse Euroopa metsandusega seotud ministrite koostööprotsessi Forest Europe kriteeriumidele, millest üks on elurikkus. Ühis­stsenaarium – mis peaks kõigi nelja toreda loomakese tegevuse absoluutne eeldus olema – mainib elurikkust õige mitmel moel, ent hiljem tuuakse ometigi sisse asjaolusid, mis nullivad kõik selle suuresti ära.

Kaval rebane näiteks peidab lageraielangid ära, et neid tee pealt näha poleks. Teede kõrvalt raiumata jätmist kirjeldatakse ökoloogiliste arengute all, kuhu on millegipärast paigutatud «esteetilis-emotsionaalne keskkond». Kas tõesti elab meie metsaelustik valdavalt autoteede vahetus naabruses? Raiuda kavatsetakse sama hoogsalt kui praegu, kui mahud iga aasta rekordeid löövad, mööndes küll, et metsad selle tagajärjel noorenevad. Kuid elurikkus on suuresti just vanemate metsadega seotud. Kaitsealade suurenemist stsenaarium ette ei näe. Positiivseks tuleb pidada raierahu. Eriti kavalalt keerutatakse metsade elurikkuse olulise kahjustaja, maaparandusega: ühelt poolt küll «uusi kuivendussüsteeme ei rajata seni kuivendamata märgadesse metsadesse», teisalt aga on «olulisel kohal maaparanduse arengu suunamine, mis võimaldab liigniiskeid alasid kasutusele võtta ning soodustada neis piirkondades taimede kasvu ja avalikku kasutust».

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto