Sisukord
AK
Postimees
11.12.2019
Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista Eesti Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Ametnikueetika ununes pooleks aastaks (11) Kaheksa miljoni euro eest kuus minutit sõitu (22) Mustakivi tee pikendus: asi on otsustatud, aga teeme moe pärast uuringuid (4) Sotsiaalminister raviks hoolekande rahapuudust uue maksuga (38) Eesti tööandja ei taha Soomest naasnud pehmosid Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (4) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) Majandus GRAAFIK: Coopi pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse IM MEMORIAM: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni Tippametnik käis ettevõtte heaks reisil Elroni juhil on bussifirmadele kurbi uudiseid (12) Toomas Annus värbas Robert Kiti Swedbank lasi hansapankuritel minna Kogeri puitmajaäri äpardumine: töötajatel ja partneritel rusikas taskus (9) Uus eriüksus võtab luubi alla pahatahtlikud pankrotid (4) Hinnad langevad kolmandat kuud (2) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (1) Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Soomes haaravad ohjad noored naised (10) Loodus näitas Uus-Meremaal võimu Sanna Marini valitsuse esimene proovikivi on välisminister Pekka Haavisto Normandia nelik tuli rahu nimel taas kokku USA mereväebaasi rünnanud saud vihjas sotsiaalmeedias Al-Qaedale Ukrainlased kehutasid Zelenskõid Putinile mitte järele andma (1) Süüria al-Holi laagrist on põgenenud 25 ISISega seotud eurooplannat Arvamus Juhtkiri: Kiige käekiri Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (6) Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (1) Paloma Krõõt Tupay: demokraatia talumatu kergus (1) Silver Sirel: Soome ees uks kinni (4) Ivan Makarov: kas keelel on elu pärast ajusurma? (3) Kai Saks: riigi otsus – kas hoolida (1) Indrek Lepik: käsulapsed vabariigile (15) Juhtkiri: Greta ajastu peaminister (8) Meie Eesti Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (1) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Harmooniline maailm on valmis saanud Kummitav Imedemaa Ebamugavuse ilu In memoriam Zaza Urušadze 30.10.1965 – 7.12.2019 Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (14) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (42) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (18) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Tartu võrkpallurid rihivad karikavõistluste finaali Linnaarhitekt Tõnis Arjus selgitab, miks ülikoolilinn kardab kõrgust Janne Saarikivi: kas me ikka viitsime tänapäeval seda Soome silda ehitada? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

 Vikerkaar loeb. Paremradikaalide välimääraja

6 min lugemist
EKRE pikett riigikogu ees. FOTO: Tairo Lutter

Paremäärmusliku erakonna valitsuskoalitsiooni kaasamine on Eestile uus, Euroopale aga tavapärane nähtus. Meie põhjanaabrid on näinud Põlissoomlastega valitsust, Taani Rahvapartei toetas parempoolset vähemusvalitsust alates 2001. aastast pausidega ligemale 15 aastat. Varaseim näide sõjajärgsest koalitsioonist äärmuslastega on Austria Vabaduspartei, mille valitsusse jõudmine 2000. aastal tõi kaasa Euroopa Liidu sanktsioonid.

Sõjaeelne maailm ja sõjaeelsed paremäärmuslased olid tehtud küll hoopis teisest puust kui tänapäeval, ent väärib meenutamist, et nii Itaalia fašistid kui ka Saksamaa natsionaalsotsialistid said võimule esmalt koalitsioonivalitsustes. Nii et materjali võrdlemiseks ja õppetundide koostamiseks peaks ju olema. Pole vaja siin Eestis jalgratast leiutada.

Nüüd on huvilistele olemas ladusalt kirjutatud ja ülevaatlik õpik: USA Georgia ülikooli ja Oslo ülikooli professori Cas Mudde „Paremäärmuslus täna“ („The Far Right Today“). Teos on nii värske, et kajastab ka Eesti poliitika ootamatuid pöördeid. EKREt mainitakse esmalt peatükis „Ideoloogia“, kus Mudde toob muuhulgas välja praegusaegsete paremäärmuslaste erinevused sõjaeelsetest fašistidest. Üks põhiline on bioloogilise rassismi asendumine marurahvusluse ja etnilis-kultuurilise eristamisega, mis EKRE puhul küll ei kehti – Mudde meenutab siinkohal meie rahandusministri värvikaid väljaütlemisi mustadest, ustest ja muust.

Ent Muddet ei peaks lugema mitte seepärast, et teada, „mida elevant eestlastest arvab“, vaid et saada ülevaadet muu maailma kogemustest paremäärega. Mudde teemade valikus on ajalugu, ideoloogia, parteiorganisatsioon, tegevused, liidrid, toetajad, võimuteostamine, populaarsuse põhjused ja vastupanustrateegiad. Meile on huvitavaim Mudde arutelu paremradikaalide ideoloogilisest paindlikkusest ja sellest, kuidas nende edu või hääbumist määrab ümbritsev kontekst, ning eriti peavooluerakondade ja meedia valikud.

Cas Mudde, "The Far Right Today". FOTO: Raamat

Ideoloogiast. Mudde eristab valitsemiskõlblikke, „pelgalt“ radikaalseid parteisid, mille hulka kuulub ka EKRE, neofašistlikest „ekstreemsetest“ erakondadest, millel on rohkem sarnasusi sõjaeelsete liikumistega. Neid esimesi, leebemaid äärmuslasi ühendavad marurahvuslus (soov luua riiki vaid oma kultuurilise rühmituse liikmetele, millega käib kaasas nõue kõige „võõrapärase“ väljaheitmiseks), populism (kogu poliitilise arutelu taandamine müütilise „rahva tahte“ esindamisele väikese ja korrumpeerunud „eliidi“ vastu) ning autoritaarsus (kõigi ühiskondlike probleemide taandamine seaduse ja korra probleemideks, mida saab lahendada range moraaliõpetuse ja jõuvõtetega).

Need ühisjooned tunduvad moodsatel paremäärmuslastel tõesti olevat. See on ka põhjus, miks, ükskõik kui kauneid lipse või ilusaid loosungeid radikaalid ka ei kannaks, on neil keeruline leida ühisosa inimestega, kellele lause „vabadus väljavalitutele range korra alusel“ tundub vabaduse mõistet naeruvääristav.

Erinevalt ekstreemsetest äärmuslastest ei vastandu radikaalsed parempoolsed mitte demokraatiale kui sellisele, vaid ainult liberaalsele demokraatiale (ehk õigusriigile, kus peale valimiste on kaitstud ka vähemuste õigused ja toimib võrdsus seaduse ees). Lisaks ei toeta nad poliitilist vägivalda.

Mudde väidab, et just „etnokraatia“ ehk ühe rahvusega piiratud demokraatia toetamine ning poliitilise vägivalla taunimine on kvalitatiivsed erinevused, millega praegusaegne paremäär eristab ennast fašismist. Ma ei ole kindel, kas see väide on veenev. Brasiilia president Jair Bolsonaro on korduvalt ülistanud 1964. aastal riigipöördega alanud sõjaväelist diktatuuri ja õigustanud kaklusi poliitiliste vastaste vahel. USA president Donald Trump on flirtinud oma valimiskoosolekutel vägivaldse retoorikaga ning pärast järjepidevalt oma sõnu tagasi võtnud.

EKRE juhid armastavad samamoodi hoiatada, et „kui meie asi untsu aetakse ja meie viskame tiku püssirohutünni... siis on plahvatus“. Seda kõike võiks nimetada kelkimiseks või koolikiusamiseks, aga sõnadel on poliitilisel väljal veidi teine kaal kui kõrtsis või klassiruumis. Pigem tunduvad need näited viitavat, et demokraatia (kuigi mitte liberaalse demokraatia) toetamine ja vägivalla taunimine ei ole mitte moodsate paremsõprade sügav veendumus, vaid pragmaatiline valik, mille kehtivust iga natukese aja tagant uuesti testitakse. Ning ühiskondliku lubatavuse piirid on nihkumas, see on selge.

Samas on paremäärmuslased, nagu Mudde rõhutab, oma ideoloogia kujundamises väga pragmaatilised. „Rahvus“ võib ühel päeval tähendada rangelt heteroseksuaalset kehandit, järgmisel aga hõlmata ka homoseksuaale, kelle huve ohustab islamiradikalism (Hollandi näide). Osa liikumisi võivad olla neopaganlikud, teised fundamentaalselt kristlikud, sõltuvalt sellest, mis kohaliku kontekstiga paremini sobib. See ei takista neid aga omavahel koostööd tegemast. Ka välispoliitikas on paremäärmuslastel palju erinevusi, üldiselt nähakse ohtu rahvusülestes organisatsioonides, nagu ÜROs ja Euroopa Liidus, USA ja Venemaa reaalpoliitikasse suhtutakse aga erinevalt. Marine Le Pen näeb Venemaas pigem liitlast, Ida-Euroopa liikumised pigem ohtu.

Nagu sõjaeelse fašismi uurijad hästi teavad, on paremäärmusluse uurimisel liikumiste enda dünaamikast tähtsam neid ümbritsev kontekst. Kuivõrd on meedia, teised poliitilised liikumised ja jõuorganid valmis äärmuslaste mängu kaasa mängima, määrab suuresti nende edasise teekonna: radikaliseerumise, „pelgalt“ autoritaarsusesse taandumise või hääbumise. Ka Mudde keskendub oma analüüsis suuresti ümbritseva konteksti muutumisele. Ta näeb paremäärmusluse üleeuroopalises tõusus eeskätt kahte põhjust – meedia võimendamist ja peavooluparteide rolli – ning ühte ohtu: nende ideoloogia jätkuvat normaliseerumist.

Peaaegu kõige suurema süüdlasena näeb Mudde meediat. Tavaliselt on radikaalide tõusu seletatud globaliseerunud majanduse ja neoliberaalse poliitika tagajärjel tekkinud „ilmajäetute“ klassi mobiliseerimisega. Need on inimesed, kes tunnevad, et nende majanduslikud võimalused on ahenenud, samas kui õigel ajal õiges kohas olnud inimesed on ebaõiglaselt rikastunud.

Teised võivad jällegi olla majanduslikult enam-vähem heal järjel, aga tunda, et neile armas maailm on piiride avanemise ja kultuurinormide muutumisega võõraks muutunud – rohkem pööratakse tähelepanu mitmesugustele vähemustele kui „põlisrahvusele“. Mudde rõhutab, et mõlemas seletuses on küll oma tõetera, ent need on kokku sidunud ja tuleohtlikuks teinud just nimelt meedia, mis on võimendanud kriisides just nimelt marurahvuslaste argumente, isegi kui need pole karvavõrdki tõele vastanud.

2001. aasta terrorirünnakute järel võimendas meedia ksenofoobiat ja terrorismiohtu, mis polnud absoluutselt proportsioonis tegelikkusega. 2015. aastal lahvatanud „pagulaskriisi“ ajal võimendasid paljud ajakirjandusväljaanded vastutustundetult üksikuid hirmulugusid haigusi toovatest põgenikest, „majanduspõgenikest“ või Kölni massi­ahistamisest, asetamata neid lugusid konteksti.

Sel moel pasundasid ka kõik Eesti ajalehed põgenikekriisist ajal, kui meil on endiselt antud rahvusvaheline kaitse vabariigi taastamisest saadik kokku 445 inimesele, mida on viis korda vähem kui mitte-eestlastest sisserändajaid ainuüksi 2017. aastal. „Kui meedia keskendub peaaegu eranditult teemadele nagu kuritegevus, korruptsioon, immigratsioon ja terrorism – näiteks hariduse, majutuse ja hoolekandeteemade arvelt –, siis muudetakse kaudselt sellega populistlikke radikaalseid paremerakondi ja nende poliitikaid relevantsemaks,“ järeldab Mudde.

Samuti on peavooluerakonnad võtnud järk-järgult üle paremradikaalide teemasid. Taani sotsiaaldemokraadid on immigratsiooniküsimuses vaat et karmimadki kui Vabaduspartei. Suur­britannias on erinevus tooride ja Nigel Farage’i Brexiti Partei vahel muutunud peaaegu olematuks.

Sageli tehakse seda pragmaatilistest kaalutlustest lähtuvalt: ei Boris Johnson ega Mette Fredriksen usu ilmselt, et immigratsioon on kõigi nende riikide probleemide põhjus. Migratsioonile keskenduva poliitikaga loodetakse võita enda poole võrdlemisi hästi võimestatud valijagruppe, samas kui kaotada ei tundu olevat palju: immigrandid ei saa sageli valida, nad on heidutatud ning üldjuhul pole neil nii palju majanduslikku võimu kui ohustatud keskklassil, kes kaalub valimist konservatiivide või paremäärmuslaste vahel.

See valik, rõhutab Mudde, on aga ohtlik tee: valijad võivad eelistada „autentselt“ ksenofoobset, antielitistlikku või euroskeptilist parteid peavooluerakonnale, kelle esindajad vaid mängivad seda rolli telekas, ent lähevad siis Brüsselisse ja allkirjastavad järgmise pagulasleppe või bailout’i. Selle asemel et valijad endale tagasi võita, võivad parem­äärmuslaste teemasid üle võtvad erakonnad neid just legitimeerida.

Ka meie kontekstis tasub meenutada, et EKRE meelisteemad – euroskeptitsism, välistav rahvuslus, kõigi skandaalide naelutamine müstilise „süvariigi“ kaela – on haudunud pikalt keskerakondliku Tallinna TV, pronksiööjärgse Reformierakonna ja struktuuridest kallutatud jõudusid otsinud Rahvaliidu pesades.

Siit lähtub ka Mudde hinnangul suurim oht: paremäärmuslaste kaasamine valitsusse võib viia nende edasise normaliseerumiseni. Kaasajate pooltargumendiks on siin „aga nii suurt valijaskonda ei saa eirata“. Ka meil on peaministripartei õigustus olnud „sidusa ühiskonna ehitamine“ ja võimalikult mitmekesist valijaskonda esindava koalitsiooni kokkupanemine. Kui aga tõesti hoolida sidusast ühiskonnast, ei peaks küsima mitte ainult „mida tähendab EKRE kaasamine EKRE toetajatele?“, vaid ka „mida tähendab EKRE kaasamine kõigile nendele ühiskonna liikmetele, keda EKRE juhid demoniseerivad?“.

Kiire meeldetuletus: need on vallalised või lastetud naised, LGBT-inimesed, immigrandid, ajakirjanikud, ametnikud, väljaspool Eestit elavad eestlased, eestivenelased (ilmselt midagi ununes). Tavaliselt hundi kutsumine lambakarja üldist ärevusnivood eriti ei langeta ja karjase vastu usaldust ei tekita. Isegi siis, kui karjane kinnitab, et koalitsioonileping ei näe suuremat grilliõhtut ette.

Mudde rõhutab, et inimesed, kes on paremäärmuslaste sihtmärk, võivad kaotada usu poliitilisse süsteemi täielikult, mis kindlasti ei tule kasuks riigi stabiilsusele. Paremäärmuslased saavad aga laiema platvormi oma ideede levitamiseks ja võivad isegi toetajaid juurde võita, sest valitsusse võtmine teeb nad parketikõlblikuks inimestele, keda räuskav retoorika ja tõrvikumarsid võivad muidu peletada. Teisisõnu, “sidusat ühiskonda” ka päriselt toetavatel ühendustel on sellistest koalitsioonidest väga vähe võita, oht kaotada on aga üüratu.

Seevastu võiks olla võimalik võtta tõsiselt EKRE valijaid, võtmata samas omaks EKRE juhtide raamistusi ja tõekspidamisi. Suurerakondade kalduvus ääremaastumist ja üldist sotsiaalpoliitikat eirata, samas Pride’il kõnelemise ja e-riigi edendamise eest punktivõite noppides, on reaalne läbikukkumine.

Aga selle vastuseks ei pea olema LGBT-inimeste ahistamine või e-riigi heade osade lammutamine. Mudde küll nendib, et selline teemade ümberraamistamine on lihtsam teoorias kui praktikas. Häid näiteid pole Euroopast palju leida ja Mudde rõhutab, et kuna paremääred on igas riigis isesugused, on ühte hästi toimivat retsepti keeruline leida.

Küll aga on tähelepanuväärne, et Mudde põhitees sarnaneb ajaloolise fašismi uurija Robert Paxtoni murega: edasiste arengute ennustamisel on keskne küsimus „mida teeb peavoolu eliit?“. Tsentrierakondade juhid, olgu nad kergelt rohelise või kergelt kollase varjundiga, kõnnivad alati kitsal ja pinguloleval nööril.

Esiteks on neil kiusatus hõivata paremäärmuslaste teemasid, mida meedia võimendab ja oluline hulk valijaskonnast eri põhjustel toetab. Teiseks, keskparteide ärimeestest toetajad teevad vasakule liikumise raskeks. Piltlikult öeldes: iga erakorralise pensionitõusu eest tuleb maksta apteegireformi peatamisega. Viimaks on tsentrierakondadel hulk valijaid, kellel on allergia paremäärmusluse mingi elemendi vastu – olgu selleks õigusriigi lammutamine, räuskav retoorika või kõigi probleemide vähemuste kaela määrimine.

Nende kolme huvi vahel balansseerimine hoiabki tsentrierakondi poliitilise põranda keskel. Kui see tasakaal peaks paigast nihkuma, on lood halvasti. Ärihuvid tunduvad meil muutuvat pigem nahaalsemaks. Ajakirjanduses käib võitlus. Valijad võiksid teha praegu kõik, et näidata tsentrierakondadele, millised on nende punased jooned. Tasakaal on habras.

Cas Mudde

„The Far Right Today“

Polity Press, 2019

160 lk

Cas Mudde, "The Far Right Today". FOTO: Raamat
Seotud lood
10.12.2019 11.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto