Sisukord
Arvamus
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (13) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (5) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi (1) Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (8) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? (1) Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mari Mets: kondimootori maks

2 min lugemist
Jalgratas parklas.  FOTO: Hege-lee Paiste/Sakala

Ümber on saanud aeg, mil töötajale oma autoga tööle sõitmise eest maksmine oli normaalsus, aeg on hüvitada hoopis kondimootori kasutamist.

Autokompensatsiooni analoogiat kasutades ei ole «kompenseerima» või «hüvitama» siin isegi kohased väljendid. Hüvitatakse ikka mingit kahju. Omal jõul tööle tulemine teeb ainult kasu – enda tervisele ja keskkonnale. Iga tööandja peaks olema huvitatud tervest ja rõõsast töötajast, kes ei osale hommikuti ja õhtuti autoga ummikus istudes meie ühise õhu mürgitamises.

Euroopas on kiiduväärt näiteid jalgrattakompensatsiooni initsiatiividest, mille abil on üritatud inimesi autodest kergliiklusradadele meelitada. Ja seda mitte ainult sportimiseks, vaid asjalike käikude tegemiseks.

Kesk-Itaalia Toscana Massarosa linn katsetas nelja aasta eest projekti, kus maksti 50 jalgrattaga pedaalijale 25 senti iga tööle jõudmiseks vändatud kilomeetri eest. Eesmärk oli püüelda liikluskoormuse vähendamise kaudu täisväärtuslikuma elukeskkonna poole. Nii võis jalgrattaga tööle sõites teenida kuus kuni 50 eurot ja aastas 600 eurot. Seda raha ei võetud seejuures otse riigi rahakotist, vaid ratturitele maksti tasutud liiklustrahvidest.

Itaallased said selle idee prantslastelt. 2014. aastal vedas Prantsuse transpordiminister Frédéric Cuvillier ideed proovida jalgrattakompensatsiooni süsteemi 20 ettevõttes nii, nagu muidu on Prantsusmaal kombeks hüvitada töötajate sõidukulusid. Cuvillier' eesmärk oli, et jalgrattast saaks prantslastele igapäevane liiklusvahend.

Itaalia valitsus eraldas 2015. aasta detsembris 35 miljonit eurot säästvate liikumisviiside fondi loomiseks, sest õhusaaste oli jõudnud suurlinnades nagu Milano kriitilise piirini. Nii-öelda rattahüvitise maksmist on hakatud katsetama mujalgi Itaalias ja Lääne-Euroopas. On loodud rakendusi, mis aitavad töötajal automaatselt monitoorida oma liikluses raisatud aja muundamist rattal veeretud aktiivseks ajaks ning tööandja saab pidada arvestust sadulas veedetud kilomeetrite üle. «Maksta» võib ka näiteks vabades päevades. Pehmed väärtused on ammu hinnas.

Eestis räägitakse kõige väiksusest ja käe-jala juures olemisest. Õhusaastet, mille tõttu ei peaks tänaval rattaga sõitma, meil naljalt pole. Küll aga on suurepärane väljavaade sellel ka tulevikus mitte tekkida lasta, kui kolida oma igapäevased linnasõidud baranka pealt sadulasse või kõnniteele. Kiire küsitlusuuringu põhjal ei õnnestunud mul tuvastada ühtegi Eesti tööandjat, kes töötajate autovabadust sel moel tunnustaks. Ehk mõne (idu)firma juhtkond või riigiameti ladvik astub siiski ette ja ütleb, et teeme ära?

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto