Sisukord
Arvamus
Postimees
15.11.2019
Eesti Alaveri juhtum ei saanud eilse otsusega punkti (1) Eksperiment: kuidas petturid ajakirjanikku petuskeemi võrku meelitavad (4) Võimukolmik näitas Järviku kangutamisel musklit (28) Majandus Töötajaid tuleb tikutulega taga otsida (13) Muusikud võitsid kohtus, aga miljonid libisesid käest (15) Osa pensionireformist lükkub edasi (1) Disney voogedastusteenus algas üliedukalt Välismaa Vabariiklased õõnestavad Trumpi tagandamisprotsessi (6) KOHALIK VAADE. Sotsialistide valitsuspööre tõmbas Moldovas reformidele pidurit (2) Kreeka on väidetavalt sundinud 60 000 migranti jõuga Türki tagasi (7) Arvamus Juhtkiri: raske vabandus (7) Mari Mets: kondimootori maks (6) Maive Rute: elektriline rahvaauto (7) Teele Rebane: Hongkongi appikarje (19) Täna Vabadussõjas: punane laviin Heili Sepp: oportuniteediga ei mõisteta õigeks, aga ka mitte süüdi (5) Meie Eesti Aleksei Lotman: süsiniku taga metsa nägemisest (1) Aleksei Lotman: kaitseta kaitsealal langeb saja-aastane mets (1) Kääpa metsad eristuvad oma puutumatuse ja liikide poolest Kultuur «Rahvusmeeskoori kvaliteet ei üllata enam kedagi» Sport Sander Raieste: Hispaanias tohtis rohkem eksida kui Kalevis Citroëni võimalik lahkumine WRC sarjast pöörab sõitjateturu pea peale (1) Tartu Kaija Kasekamp: igaüks peaks vähemalt kord aastas hambaarstile jõudma (2) Pimedate Ööde filmifestival ajab läbi ilma kobarkinodeta Hüljatud kutsikad tekitasid varjupaiga ukse taha saba Aasta parimad naised kohtuvad õhtul Lydias Koduvald ei saa premeerida maailmameister Järveoja (3) Kelmid püüavad Tartu tänavatel eakaid Tartu vaimuga Mariann Raisma: ülikoolis peab jääma ruumi ka muusadele Tammeka hoiab põhituumiku Tartus Peatreener Vene: hooaja algus pole olnud päris selline, nagu tahaks Hiinlanna poeb Tartu noorte folkloorifestivalil Äksi triibuseelikusse Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mari Mets: kondimootori maks

2 min lugemist
Jalgratas parklas.  FOTO: Hege-lee Paiste/Sakala

Ümber on saanud aeg, mil töötajale oma autoga tööle sõitmise eest maksmine oli normaalsus, aeg on hüvitada hoopis kondimootori kasutamist.

Autokompensatsiooni analoogiat kasutades ei ole «kompenseerima» või «hüvitama» siin isegi kohased väljendid. Hüvitatakse ikka mingit kahju. Omal jõul tööle tulemine teeb ainult kasu – enda tervisele ja keskkonnale. Iga tööandja peaks olema huvitatud tervest ja rõõsast töötajast, kes ei osale hommikuti ja õhtuti autoga ummikus istudes meie ühise õhu mürgitamises.

Euroopas on kiiduväärt näiteid jalgrattakompensatsiooni initsiatiividest, mille abil on üritatud inimesi autodest kergliiklusradadele meelitada. Ja seda mitte ainult sportimiseks, vaid asjalike käikude tegemiseks.

Kesk-Itaalia Toscana Massarosa linn katsetas nelja aasta eest projekti, kus maksti 50 jalgrattaga pedaalijale 25 senti iga tööle jõudmiseks vändatud kilomeetri eest. Eesmärk oli püüelda liikluskoormuse vähendamise kaudu täisväärtuslikuma elukeskkonna poole. Nii võis jalgrattaga tööle sõites teenida kuus kuni 50 eurot ja aastas 600 eurot. Seda raha ei võetud seejuures otse riigi rahakotist, vaid ratturitele maksti tasutud liiklustrahvidest.

Itaallased said selle idee prantslastelt. 2014. aastal vedas Prantsuse transpordiminister Frédéric Cuvillier ideed proovida jalgrattakompensatsiooni süsteemi 20 ettevõttes nii, nagu muidu on Prantsusmaal kombeks hüvitada töötajate sõidukulusid. Cuvillier' eesmärk oli, et jalgrattast saaks prantslastele igapäevane liiklusvahend.

Itaalia valitsus eraldas 2015. aasta detsembris 35 miljonit eurot säästvate liikumisviiside fondi loomiseks, sest õhusaaste oli jõudnud suurlinnades nagu Milano kriitilise piirini. Nii-öelda rattahüvitise maksmist on hakatud katsetama mujalgi Itaalias ja Lääne-Euroopas. On loodud rakendusi, mis aitavad töötajal automaatselt monitoorida oma liikluses raisatud aja muundamist rattal veeretud aktiivseks ajaks ning tööandja saab pidada arvestust sadulas veedetud kilomeetrite üle. «Maksta» võib ka näiteks vabades päevades. Pehmed väärtused on ammu hinnas.

Eestis räägitakse kõige väiksusest ja käe-jala juures olemisest. Õhusaastet, mille tõttu ei peaks tänaval rattaga sõitma, meil naljalt pole. Küll aga on suurepärane väljavaade sellel ka tulevikus mitte tekkida lasta, kui kolida oma igapäevased linnasõidud baranka pealt sadulasse või kõnniteele. Kiire küsitlusuuringu põhjal ei õnnestunud mul tuvastada ühtegi Eesti tööandjat, kes töötajate autovabadust sel moel tunnustaks. Ehk mõne (idu)firma juhtkond või riigiameti ladvik astub siiski ette ja ütleb, et teeme ära?

Seotud lood
14.11.2019 16.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto