EKI keelekool: Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid

Liisi Piits FOTO: Erakogu

George Bernard Shaw’ näidendis „Pygmalion“ ja selle põhjal loodud muusikalis „Minu veetlev leedi“ üritas professor Higgins lihtsast lilleneiust kõrgseltskonna daami kasvatada ja seda eelkõige tema hääldust muutes. Üheks hääldusharjutuseks oli sõnaalgulise h väljahääldamine.

Tolle aja („Pygmalion“ esietendus 1913) Inglismaal võiski sõnaalgulise h hoolikas hääldamine olla kõrgseltskonna kõnepruugile iseloomulik, aga Eestis polnud samal ajal üldiselt tavaks sõna alguses h-d välja hääldada. Sõnaalguline h oli 20. sajandi alguses järjekindlalt hääldatav vaid Võru murdes ja Hiiu murrakus. Seega poleks lause „Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid“ hoolikas harjutamine teinud Elizast ilmtingimata suurilmadaami, vaid pigem korraliku võrokese või hiidlase.

Sõnaalgulise h hääldamise ning kirjutamise üle eesti keeles on palju arutletud, diskussioon oligi eriti intensiivne just 20. sajandi algupoolel. Sellal langetati otsuseid, milliste sõnade algusesse h kirjapildis kinnistada. Kirjutamise seisukohast on püsinud nõue, et seal, kus on otsustatud h-d kirjutada, tuleb seda alati teha, samas kui kõnes on lubatud jätta häälik sõna alguses hääldamata. Keeleteadlane Paul Ariste ennustas enne Teist maailmasõda, et sõnaalguline h on hääldusest kadumas, ja leidis, et hääldamata jätmist võikski eelistada.

Eesti Keele Instituudis on tänapäevase häälduse uurimiseks tehtud viimastel aastatel ligi 200 lugemiseksperimenti eri kandist pärit eestlastega. Muuhulgas uuriti seda, kas sõnaalguline h hääldatakse välja või mitte ja millest see võiks sõltuda. Praeguseks analüüsitud 100 inimese materjali põhjal on selgunud, et lugemisel hääldatakse sõnaalguline h peaaegu alati (92 protsendil juhtudest) välja. Veel hoolikamalt hääldati h välja sõnades, kus see eristas tähendusi, nt sõnades hõng, hall, hirve, harva, harutama (vrd õng, all, irve, arva, arutama). Ilmselt tingis kõrge väljahääldamise protsendi lugemiskatse puhul tekkiv kirjapildi mõju hääldusele, sest varasemad uurimused on näidanud, et inimeste omavahelistes mitteametlikes vestlustes on h hääldamata jätmine levinum ja üle poole kõnelejatest jätab selle hääliku sõna alguses hääldamata. Vähegi ametlikumas olukorras, nt avaliku esinemise puhul, h hääldamine aga sageneb. Kokkuvõttes võib öelda, et Ariste ennustused täide ei läinud ja saja aastaga on suurenenud hoopis inimeste hulk, kes lauses „Hispaanias on hooti hoovihma hoogusid“ kõik h-d välja hääldavad.

15.11.2019 18.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto