Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (65) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (36) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Ehala: kirju keeletaustaga klass kui uus reaalsus

2 min lugemist
  • Muu kodukeelega õpilaste hulk eesti õppekeelega koolis on hakanud kasvama.
  • Kui õpilaste keeleoskus on klassis väga erinev, kannatab kõigi edasijõudmine.
  • Eesti koolis tuleks rajada Soome eeskujul õpilastele tõhus keeletoe süsteem.
Eesti õppekeelega koolis on üha rohkem õpilasi, kellele õppekeel pole emakeel. FOTO: Mihkel Maripuu

Viimane inimarengu aruanne näitas, et niihästi eesti- kui ka venekeelne elanikkond on valmis ühtse eesti kooli tulekuks. Kuigi ühtset eesti kooli praegu veel ametlikult ja riiklikult ei looda, viivad lapsevanemad selle oma laste koolivalikuga varsti ise ellu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teada on isegi juhtumeid, kus mitte-eesti emakeelega pered on kaevanud keeleinspektsioonile, kui neil pole õnnestunud tagada oma lapsele põhiseaduslikku õigust saada eestikeelset haridust.

Nii muutub eesti õppekeelega kooli õpilaste keeleline taust kiiresti kirevamaks. Ida-Virumaa eesti õppekeelega põhikoolides on eesti emakeelega noori juba veidi alla 76 protsendi, Valga põhikoolis alla 78 protsendi. Uued riigigümnaasiumid tulevad riigikeelsed, mis kasvatab õpilaskonna keelelist mitmekesisust veelgi. Kirjusust lisavad uussisserändajad ning välismaalt tagasipöörduvad pered, kelle lapsed on osa või kogu oma hariduse saanud mõnes teises keeles. Ja üha enam on meil ka selliseid noori, kes kasutavad inglise keelt nii tihti, et eesti keele oskus kannatab.

Praktikas tähendab see, et samasse klassi satuvad kokku õpilased, kellest osa valdab eesti keelt kõnes ja kirjas hästi, osa küll räägib seda emakeelena, kuid kirjutada ei oska, osa on eesti keelt õppinud teise keelena, kuid suhtlusvilumus puudub, ja mõni on äsja Eestisse saabunud ega tunne keelt ja kombeid üldse. Et keeleoskus on koolis edasijõudmise eelduseks, on kirju keeletaustaga klassis õpilaste võimalused vägagi ebavõrdsed – nõrgemad ei saa kõigest aru ja tugevamad ei saa piisavalt rakendust.

Kirju keeletaustaga klassidele keelelise toe pakkumine ei ole mingil moel poliitiliselt tundlik teema. Vastupidi, keeletoe olemasolust peaks olema huvitatud kõik lapsevanemad, isegi kui nende enda laps seda ei vaja. Ka on riigil tingimusteta kohustus tagada kõigile võrdsed võimalused üldhariduse omandamiseks. Ja kui kasvav keeleline mitmekesisus seda ohustama hakkab, tuleb luua piisav keeletugi. Soomes, kus Helsingi keeleline kirjusus on Eestiga võrreldav, on keeletoe süsteem väga hästi korraldatud.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto