Sisukord
Meie Eesti
Postimees
18.11.2019
Eesti Kallase ähvardaja jagab varikontolt vaid EKRE sõnumeid (187) Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Reitingud: Sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli (26) Kunagistel surmamõistetutel tekkis lootus vabadusele (6) Majandus Listeeriapaanika on kalamüüki kahandanud Analüüs: kriisis perefirma tegi arvukalt vigu (3) Välismaa Briti võimud varjasid väidetavalt sõjakuritegusid (8) Raha on Donbassi sõjas ainus mõjutusvahend (3) Hiina hävitab uiguuride kalmistuid (9) Arvamus Juhtkiri: Reformierakonna kurnamistaktika (6) Berit Nuka: Euroopa Liit ekspordib oma sisepingeid Balkanile Vadim Štepa: impeeriumi ja föderatsiooni vahel Meie Eesti Peeter Espak: soov dekonstrueerida eestlast (5) Martin Ehala: kirju keeletaustaga klass kui uus reaalsus (1) Liina Normet: kodukeele järgi eraldamine on vale (15) Kultuur Kuidas mäletada Stalinit? (1) Peterburi kirjaniku korteriost Sillamäel viis romaanini Sport Turvaauto rajaletulek röövis võidu? See on Macau! Kalev kaotas uue hingamise leidnud Kubanile Janne Pulk – edukas nii suures kui ka 3x3-korvpallis Holland häbist prii, kriitikast mitte Tallinn Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Tartu Raadil valmib järgmisel suvel jalgpallistaadion, mille sarnast pole Eestis nähtud Tartu lubab puhurite jõuramist vaigistada eeskujuga (1) Põltsamaa vald läks tasuta kruntide jagamisega teisele ringile Galerii: neljameetrine kaelkirjak kolis Toomemäele Tänavakunstnik maalib avalikult perepilti Totalitarism vajab paraadlikkust ja kõlavaid loosungeid Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Martin Ehala: kirju keeletaustaga klass kui uus reaalsus

2 min lugemist
  • Muu kodukeelega õpilaste hulk eesti õppekeelega koolis on hakanud kasvama.
  • Kui õpilaste keeleoskus on klassis väga erinev, kannatab kõigi edasijõudmine.
  • Eesti koolis tuleks rajada Soome eeskujul õpilastele tõhus keeletoe süsteem.
Eesti õppekeelega koolis on üha rohkem õpilasi, kellele õppekeel pole emakeel. FOTO: Mihkel Maripuu

Viimane inimarengu aruanne näitas, et niihästi eesti- kui ka venekeelne elanikkond on valmis ühtse eesti kooli tulekuks. Kuigi ühtset eesti kooli praegu veel ametlikult ja riiklikult ei looda, viivad lapsevanemad selle oma laste koolivalikuga varsti ise ellu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teada on isegi juhtumeid, kus mitte-eesti emakeelega pered on kaevanud keeleinspektsioonile, kui neil pole õnnestunud tagada oma lapsele põhiseaduslikku õigust saada eestikeelset haridust.

Nii muutub eesti õppekeelega kooli õpilaste keeleline taust kiiresti kirevamaks. Ida-Virumaa eesti õppekeelega põhikoolides on eesti emakeelega noori juba veidi alla 76 protsendi, Valga põhikoolis alla 78 protsendi. Uued riigigümnaasiumid tulevad riigikeelsed, mis kasvatab õpilaskonna keelelist mitmekesisust veelgi. Kirjusust lisavad uussisserändajad ning välismaalt tagasipöörduvad pered, kelle lapsed on osa või kogu oma hariduse saanud mõnes teises keeles. Ja üha enam on meil ka selliseid noori, kes kasutavad inglise keelt nii tihti, et eesti keele oskus kannatab.

Praktikas tähendab see, et samasse klassi satuvad kokku õpilased, kellest osa valdab eesti keelt kõnes ja kirjas hästi, osa küll räägib seda emakeelena, kuid kirjutada ei oska, osa on eesti keelt õppinud teise keelena, kuid suhtlusvilumus puudub, ja mõni on äsja Eestisse saabunud ega tunne keelt ja kombeid üldse. Et keeleoskus on koolis edasijõudmise eelduseks, on kirju keeletaustaga klassis õpilaste võimalused vägagi ebavõrdsed – nõrgemad ei saa kõigest aru ja tugevamad ei saa piisavalt rakendust.

Kirju keeletaustaga klassidele keelelise toe pakkumine ei ole mingil moel poliitiliselt tundlik teema. Vastupidi, keeletoe olemasolust peaks olema huvitatud kõik lapsevanemad, isegi kui nende enda laps seda ei vaja. Ka on riigil tingimusteta kohustus tagada kõigile võrdsed võimalused üldhariduse omandamiseks. Ja kui kasvav keeleline mitmekesisus seda ohustama hakkab, tuleb luua piisav keeletugi. Soomes, kus Helsingi keeleline kirjusus on Eestiga võrreldav, on keeletoe süsteem väga hästi korraldatud.

16.11.2019 19.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto