Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Peeter Espak: soov dekonstrueerida eestlast

4 min lugemist
  • Eesti riigiidentiteedi pealesurumine tooks kaasa sotsiaalseid mullistusi.
  • Ühiskonna- ja ajalooõpetuse aspektide ümbervaatamine moonutaks tõde.
  • Uus multikultuurne kool ohustaks eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkust.
Dekonstruktsioon on osa loomulikust kultuuriprotsessist. Edward von Lõngus «President Pätsi mitu nägu», 2018. FOTO: Repro

TÜ Orientalistikakeskuse vanemteadur ja mõttekoja Ühiskonnauuringute Instituut juhataja Peeter Espak heidab ühtse Eesti kooli visioonidele ette soovi vormida uut multikultuurset eestlast identiteedipoliitika ning ajaloo ümberkirjutamise abil.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kavasid Eesti kooli ja seeläbi Eesti ühiskonna muutmiseks millekski muuks on viimasel ajal esitatud mitmeid, kuid nende plaanide tegelik sisu jääb avalikkusele tihti varjatuks, kaunisõnalise kantseliidi või teaduslikuna esitatud kuivade ridade vahele peitu. Paljud ei tajugi, et üritatakse propageerida uut multikultuurset Eesti kooli, kus eesti keel, rahvus ja kultuur peavad omal maal järeleandmisi tegema teistele, selleks et nood tunneksid ennast siin hästi.

Näiteks esitab Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk (vt err.ee 10.09) visiooni, «et eesti noored ei tõmbaks «meie-piiri» etnilise grupi põhiselt, nagu nende vanemad on seni teinud, vaid oleksid valmis eestlaste hulka arvama ka venekeelsed eestlased».

Kahe kogukonna – eesti ja vene – eraldatus ei tulene niisiis mitte sellest, et kahe rahvuse päritolu, identiteet nagu ka suhtlusringkonnad ongi erinevad, vaid süü kahe kogukonna eraldatuses pannakse hoopis kahele eraldi koolile. Ühtlasi ka Eesti riigile, nagu ka etnosele. Probleemiks olevat muuhulgas eestlaste vähene avatus, mida andvat parandada varaste suhtlemisvõimaluste loomisega, mis tõenäoliselt tähendabki kahe kooli liitmist.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto