Sisukord
Meie Eesti
Postimees
18.11.2019
Eesti Kallase ähvardaja jagab varikontolt vaid EKRE sõnumeid (187) Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Reitingud: Sotsid napsasid Reformierakonnalt hääli (26) Kunagistel surmamõistetutel tekkis lootus vabadusele (6) Majandus Listeeriapaanika on kalamüüki kahandanud Analüüs: kriisis perefirma tegi arvukalt vigu (3) Välismaa Briti võimud varjasid väidetavalt sõjakuritegusid (8) Raha on Donbassi sõjas ainus mõjutusvahend (3) Hiina hävitab uiguuride kalmistuid (9) Arvamus Juhtkiri: Reformierakonna kurnamistaktika (6) Berit Nuka: Euroopa Liit ekspordib oma sisepingeid Balkanile Vadim Štepa: impeeriumi ja föderatsiooni vahel Meie Eesti Peeter Espak: soov dekonstrueerida eestlast (5) Martin Ehala: kirju keeletaustaga klass kui uus reaalsus (1) Liina Normet: kodukeele järgi eraldamine on vale (15) Kultuur Kuidas mäletada Stalinit? (1) Peterburi kirjaniku korteriost Sillamäel viis romaanini Sport Turvaauto rajaletulek röövis võidu? See on Macau! Kalev kaotas uue hingamise leidnud Kubanile Janne Pulk – edukas nii suures kui ka 3x3-korvpallis Holland häbist prii, kriitikast mitte Tallinn Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Tartu Raadil valmib järgmisel suvel jalgpallistaadion, mille sarnast pole Eestis nähtud Tartu lubab puhurite jõuramist vaigistada eeskujuga (1) Põltsamaa vald läks tasuta kruntide jagamisega teisele ringile Galerii: neljameetrine kaelkirjak kolis Toomemäele Tänavakunstnik maalib avalikult perepilti Totalitarism vajab paraadlikkust ja kõlavaid loosungeid Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Liina Normet: kodukeele järgi eraldamine on vale

4 min lugemist
  • Õppimine Tallinna Avatud koolis koos vene lastega ei ole mu last venestanud.
  • Vene lapsed on saanud koos eesti lastega õppides tihedama kontakti Eestiga.
  • Kakskeelne õpe ei sobi kõigile, seega ei tohiks see olla kohustuslik.
  • Ühtne Eesti kool peaks pakkuma palju eri lähenemisviise lõimingule.
Esimese klassi õpilased Tallinna Avatud Koolis, kus õppetöö toimub kahesuunalise keelekümbluse meetodil. Pildil õpetajad Kai Liis Lepp (paremal) ja Evelina Metškovska-Krosmann. FOTO: Mihkel Maripuu

Ajalugu on meid eksistentsiaalsete ohtude suhtes väga ettevaatlikuks teinud. Kas ja kuivõrd eestlase dekonstrueerimist kartma peaks, kirjutab oma lapse koolikogemuse põhjal Eesti 200 aseesimees Liina Normet.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Mina olen üks nendest lapsevanematest, kes otsustas oma teise lapse panna keelekümbluskooli, kus õpivad koos eesti ja vene emakeelega lapsed. Jah, tõepoolest, ma vabatahtlikult valisin kooli, kus minu laps saaks õppida koos venekeelsete lastega, ja mitte ainult – ta õpib ka pool aega vene keeles! Miks ma ometigi seda tegin ja kas minu laps venestatakse nüüd ära?

Esiteks, miks ma seda tegin? Kui jõudis kätte aeg teise lapse kooli valida, oli mul seljataga juba esimese lapse üheksa aastat kooliteed tavalises eestikeelses koolis. Ega sellel koolikogemusel midagi viga ei olnud, kuid mind näris tunne, et päris kaasajale vastav see haridus siiski ei ole. Kõik oli väga sarnane sellega, kuidas ma ise 20 aastat varem olin hariduse saanud. Ometigi on vahepeal enam kui kaks kümnendit möödunud ja maailm on kiires tempos muutunud. Tahtsin, et minu teine laps saaks kaasaegsema hariduse kogemuse, kus ta õpiks lisaks akadeemilistele teadmistele ka sotsialiseerumist, ja mitte üksnes endasugustega, vaid rohkem reaalse päriseluga seotult. Ma ei tahtnud, et mu laps omandaks eluks vajalikud teadmised ja oskused kunstlikult segregeeritud ruumis, kust on välja tõstetud kõik need, kes on «teistmoodi», ja kokku tõstetud need, kes on rohkem üksteisega sarnased. See on mugav ja konfliktivaba, kuid see on eluvõõras.

16.11.2019 19.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto