KOHALIK VAADE. Balkani tulevikule pandi veto

Serbia president Aleksandar Vučić, Põhja-Makedoonia peaminister Zoran Zaev ja Albaania peaminister Edi Rama kohtumisel Ohridis.   FOTO: OGNEN TEOFILOVSKI/REUTERS/Scanpix

Kui Ühendkuningriigi põhiline mure on see, kuidas pääseda Euroopa Liidust välja, siis leidub küllalt neid, kes otsivad meeleheitlikult teed liitu sisse. Kuna Brüssel esitas Balkani riikidele nagu Põhja-Makedoonia ja Albaania suuri nõudmisi ning leidis, et peaaegu kõik neist said ka täidetud, nähakse Prantsusmaa vetot liitumiskõnelustele häbiväärse otsusena.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Laienemise reeglid vajavad reformi. Me ei peaks avama liitumiskõnelusi Põhja-Makedooniale enne Albaaniat – läbirääkimiste jaoks on vaja enamust kõnelustes mõlemaga ja koos,» lausus Prantsuse president Emmanuel Macron oktoobris. Sestpeale paistab, et ta ei suuda leida viisi, kuidas selgitada oma «ajaloolist eksimust», nagu mõned kommentaatorid on seda nimetanud.

15.11.2019 18.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto