Analüüs: kriisis perefirma tegi arvukalt vigu

18. november 2019, 0:00 6 min lugemist

Kriisid on elu päris osa ja ettevõtted peavad nendeks valmis olema.
M.V.Wool oleks pidanud olema proaktiivne ja näitama end võimalikult avatuna.
Ettevõte ei suhelnud tarbijatega otse ja neile arusaadavas keeles.
Probleemidesse sattunud ettevõttel on kasulik küsida nõu professionaalidelt.

M.V.Wooli omanik ja juht Mati Vetevool. FOTO: Mihkel Maripuu

Vaevalt on palju neid, kes naudiksid negatiivsete sõnumite edastamist. Võib oletada, et isegi masohhistid, kes toimetavad magamistubades omasoodu, eelistavad avalikkuses pigem positiivsete sõnumite edastamist. Sellel on ka väga selge põhjus: kõik see 50 halli varjundi temaatika on mäng, kuid see, mis toimub avalikkuses, on päris elu.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Päris elus ei saa aga alati vaid positiivseid sõnumeid edastada, sest juhtuvad kriisid, mis on sellesama päris elu osa. Seda võib nimetada ka äririskiks. Näiteks iga meediaväljaanne peab olema valmis selleks, et ajakirjanik toodab juhusliku tunde ajel totaalset jama, ja toiduainetööstus valmis selleks, et midagi juhtub nende toodetega, mida inimesed söövad.

Ning kriisideks tuleb valmis olla. Tulevikku vaataval ettevõttel on olulist ressurssi nii maja sees kui ka väljas partneritena, kes aitavad võimaliku kriisi juhtudes sellega toime tulla. Olgu selleks kas kommunikatsioonijuht, PR-agentuur või keegi muu selline. Sest fakt on, et ettevõte ei ole riik ja tegelikult inimesed ei vaja ettevõtteid: kui üks kaob, tuleb kolm asemele.