Sisukord
Arvamus
Postimees

Juhtkiri: Reformierakonna kurnamistaktika

2 min lugemist
Päeva karikatuur 18.11.2019. FOTO: Urmas Nemvalts

Lõppev aasta on olnud valimiste aasta. Paika on saanud nii riigikogu koosseis kui ka europarlamenti lähetatud saadikud. Järgmine kord on tarvis sedel pihku haarata alles kahe aasta pärast, kui lõpeb kohalike volikogude mandaat.

Valimiste vahel on aga vaja poliitika mõtestamiseks silmas pidada just neid pidepunkte, sest võitude nimel kogu töö käibki. Selle kuu erakondade toetusuuring koos möödunud nädala poliitsündmustega annab huvitava sissevaate, mis plaaniga võidakse minna vastu 2021. aasta sügisele.

Nagu tänasest lehest võite lugeda, on erakondade toetuses toimunud viimase kuuga üksjagu muutusi. Reformierakond on endiselt populaarseim (28 protsenti), kuid kaotanud oktoobriga võrreldes kuuendiku toetajatest. Teisel kohal jätkab EKRE oma viimase aasta keskmise ehk 18 protsendiga.

Märgilisem on aga Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna tulemus. Viimane tegi novembriks hüppe peaministriparteiga samale pulgale ehk 16 protsendile. Keskerakonnale tähendab see aga valimistejärgse paigaltammumise jätkumist. Kohalt pole saanud ka Isamaa, mis püsib valimiskünnise lähedal.

Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog ei soovita ühe kuu põhjal ülemäära uljaid järeldusi teha, viidates keskmisest turbulentsemale poliitilisele õhuruumile.

Seda soovitust silmas pidades ei ole ilmselt mõistlik ka maaeluminister Mart Järviku skandaalist veel kaugele ulatuvaid üldistusi teha, ehkki kogu sündmuste areng jäi küsitlusperioodi sisse. Pigem on selle taustal oluline, kuidas käitusid möödunud nädalal poliitikud ise.

Nagu näitab valimistejärgne trend, on praegune olukord mõjunud hästi mõlemale opositsioonierakonnale. Kahe peale on sotsidel ja Reformierakonnal toetust rohkem kui valitsusliidul.

Miks asuti siis umbusaldama maaeluministrit olukorras, kus koalitsioonis olid selged erimeelsused ja kogu asi oleks ilma opositsiooni reaktsioonita vahest rohkemgi kahju teinud? Või miks võttis Kaja Kallas niivõrd konkreetse seisukoha Jüri Ratase suhtes?

Lõhkuda valitsust olukorras, kus loogilist enamust ei paista ja riigieelarve lugemisedki juba poole peal, pole Reformierakonnale poliitiliselt kasulik.

Siinkohal võib selgitavaks andmestikuks olla taas toetusuuring, täpsemini selle Tallinna osa. Nimelt on Reformierakond Tallinnas kõige populaarsem partei, edestades praegust linna­peaerakonda mõne protsendiga. Teisisõnu, Keskerakonnal on praeguses seisus üha raskem oma senist võimu pealinnas hoida.

Lõhkuda valitsust olukorras, kus loogilist enamust ei paista ja riigieelarve lugemisedki juba poole peal, pole Reformierakonnale poliitiliselt kasulik. Liiati ootab valitsuskoalitsiooni uuel aastal hulk väljakutseid, sest senistesse plaanidesse kirjutatud tulud toovad endaga uuel aastal ka arvukalt kulusid.

Selle taustal paistab Reformierakond uskuvat, et Keskerakond ei suudagi vormikõverat tõsta ja põrub kohalikel valimistel. Nii kaotaks Ratas Toompea ja all-linna tasakaalu ning võiks ka oma erakonnas üha suurema surve alla jääda.

Kaks aastat on pikk aeg, kuid praegu ei näita Reformierakond küll kuidagi, et sooviks ise riiki juhtida.

Seotud lood
22.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto