Sisukord
Arvamus
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (3) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (45) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (1) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku

Berit Nuka: Euroopa Liit ekspordib oma sisepingeid Balkanile

2 min lugemist
Berit Nuka.  FOTO: Postimees.

Tänavu mais istus minust üle laua Põhja-Makedoonia välisminister Nikola Dimitrov, kes põlevi silmi selgitas, kui optimistlik on ta selle suhtes, et tema kodumaa saab koos Albaaniaga juunis kutse liitumiskõnelustele Euroopa Liiduga (EL). Tema argument oli lihtne: kaalul on ELi poliitika usaldusväärsus Balkanil.

Kui Euroopa liidrid aga Brüsselis kokku said, kõlas sama seisukoht, mis ka aasta varem: kõneluste alustamiseks pole ühenduse riikidel üksmeelt. Dimitrovi optimism oli olnud asjatu.

Hoolimata järjekordsest vopsust oma Euroopa-unistuse pihta, olid Põhja-Makedoonia ja Albaania poliitikud näiliselt ikka lootusrikkad. Paar nädalat enne seda, kui nende saatus oktoobri keskel Brüsselis uuesti kaalukausile pidi asetatama, käis Eestis Albaania riigipea Ilir Meta, kelle jutt kõlas kangesti nagu Dimitrovil mõni kuu varem.

Ta möönis, et jah, riigil on probleeme korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, aga avali uks innustaks reformidele ning Põhja-Makedoonia on ju olnud nii tubli ja naabrile igati eeskujuks, et Euroopa ometigi peab seda tunnustama.

Aga jälle virutasid Euroopa liidrid irvakil uksega Balkani maadele vastu näppe. Prantsusmaa oli põhiline tülikate väikeriikide ukse taha suruja.

Justkui sellest vähe oleks, jõudis Prantsusmaa president Emmanuel Macron hiljuti teatada, et Bosnia ja Hertsegoviina on nagu tiksuv pomm otse Euroopa Liidu külje all.

Keeruline on öelda, kas selle paari nädalaga suudeti Balkani riikide Euroopa-innule päriselt vesi peale tõmmata, aga ka kõige suuremate optimistide lootusevarud saavad ühel hetkel otsa. Ja kaua ikka jaksatakse kraapida ukse taga, millele just tugevam tabalukk ette pandi.

Nii käitudes ei panda kaalule mitte ainult ELi poliitika usaldusväärsust Balkanil, vaid ELi usaldusväärsus üldse.

Põhja-Makedoonia ja Albaania ELiga liitumise toetajate, aga teistegi Balkani riikide innustajate põhiargument on olnud just see, et neid ei saa välja vihma kätte jätta, sest keegi teine – olgu siis Venemaa, Hiina või Türgi – võib nad sooja tuppa kutsuda.

Seepärast on kummaline, et kõneluste alustamisest on tehtud nii suur number. Kõnelused on ju alles pika tee algus. See pole mitte kutse uksest sisse esikusse, vaid pigem vihmavari, mida hoida pea kohal seni, kuni – kui üldse – lävepakuni jõutakse.

Arutelu ei näi aga juba mõnda aega olevat seotud niivõrd Põhja-Makedoonia ja Albaania või Balkaniga laiemalt kui ELi maade võimalusega klaarida omavahelisi erimeelsusi väiksemate – seega ebaoluliste – riikide arvel. EL elab oma siseprobleeme välja piirkonna kallal, keda ise tihti siseprobleemides süüdistab. Nii käitudes ei panda kaalule mitte ainult ELi poliitika usaldusväärsust Balkanil, vaid ELi usaldusväärsus üldse. Jonnakas uste prõmmimine ei jäta EList sugugi suurjõu muljet, nagu Macron ju kangesti tahab.

Seotud lood
20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto