Sisukord
Eliitkoolid
Postimees
19.11.2019
Eesti Postimehe küsitlus: Hiina raha jagab arvamused kaheks (4) Koalitsioon haaras Helme liistule võtmisel ohjad (19) Laste leinalaagris on rõõm olulisel kohal Majandus Soome astus Rail Balticu rongilt maha (13) Pangad nuputavad uut pensionitoodet (3) Välismaa Kalmõkid ei taha Donetski separatisti meeriks Ungari volinikukandidaat sai rohelise tule Suhtekorraldajad peavad prints Andrew’ teleintervjuud hävinguks (1) Video: Postimehe ajakirjanikud jäid Hongkongis kummikuulirahe alla Prantsuse politseinikud võitlevad inimväärse elu eest (3) Arvamus Juhtkiri: Hiina hulktahukas (4) Martin Ehala: vatiga polsterdatud ühiskond (4) Joosep Värk: avalikku huvi ei saa jätta juristide otsustada (6) Tiit Terik: vabadus küsida piiratud makse (2) Mare Ainsaar: kes ostaks ilma mootorita rahvaloenduse? (1) Meie Eesti Meelis Mesi: 22 lõhkekeha tunnis Erkki Koort: 100 000 pommi, mis ei tapnud (5) Kultuur PÖFFi lühifilmid: tants ja aluspükste poeesia Kuidas natside üle nats nalja teha (2) Hinge kile karje külmal kaljul Sport PM Hollandis. Suure ja väikese kantsi põrkumine igal tasandil (2) Nikolai Novosjolov ei naase rivvi ka Berni MK-etapil Tervis Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Tartu Supilinlased nõudsid mülkaks muutunud tänava remonti juba enne suurt ehitustööd (1) Eili Arula: kas nüüd peamegi absurdiuudistega harjuma? (6) Sulev Valner: kui lennukid siin ei käi, siis käigu rongid tihedamalt (4) Monica Ranna ähvardaja seadis Jaan Tootsi piirkonnajuhi kandidaadiks (3) Raamat tuleb esitlusele 19, 19, 19 ja 19 Kodukotuse liikmed hoiavad uues kohas sõbralikku joont Aasta parim naine juhib suuri metallitehaseid Tartus ja Narvas Milleks meile «W» PÖFFi film: Kaks eksinut toovad silma pisarad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Ehala: vatiga polsterdatud ühiskond

2 min lugemist
Martin Ehala FOTO: Konstantin Sednev

Riigieksamite edetabelite avaldamisele järgneb traditsiooniliselt arutelu, mida need pingeread ikkagi näitavad ja kas neid tasub avalikuks teha. Sellega haakub ka hoopis põhimõttelisem küsimus, kas eksameid on üldse vaja.

Mõlema küsimuse puhul on peamine argument väide, et niihästi eksam, selle tulemused kui ka nende avalikustamine rikub õpilaste enesehinnangut, kellele see aine on raske ja tulemused seetõttu halvad.

Tasapisi on selline mõtteviis andmekaitsele apelleerides võtnud üha suuremaid tuure. Ma mäletan hästi, kui 1990ndate lõpul hakkasid üliõpilased nõudma eksamitulemuste avaldamise lõpetamist, sest need võivad tööandjale kättesaadavaks osutuda ja seega raskendada töö leidmist. Praeguseks oleme jõudnud niikaugele, et isegi magistritööde avaliku kaitsmise järel ei ole õigust kohalolijaile öelda, mis tulemuse keegi sai. Avalikku tagasisidet kaitsmise järel saavad vaid need, kes on oma tulemuse auditooriumis väljaütlemisega nõus.

Veel hiljaaegu ületas uudisekünnise arutelu selle üle, kas spordipäeva tulemusi tohiks kooli stendile üles panna. Taas oli põhiline vastuargument, et nõrgema tulemuse saanuid võidakse hakata seetõttu narrima.

Mina esindasin omal ajal kooli murdmaasuusatamises, kiirusaladel sain klassi keskmisi tulemusi, kuid ei suutnud mingeid norme täita lõuatõmbamises ja rööbaspuudel. Ja mis siis. Keegi ei ole täiuslik ja just nii sellesse toona suhtutigi.

Paljukirutud lumehelbekesi ei pruugi olemas ollagi. Küll aga on oma arust heatahtlikke inimesi, kes kutsuvad üles looma vatiga polsterdatud ühiskonda.

Kõik need, kes räägivad ja kirjutavad, kuidas pingeread häbimärgistavad nõrgemaid, teevad tegelikult seda ise – andes avalikult ja kõlava häälega teada, et pingerea lõpus olemine on häbiväärne, annab põhjuse end kehvasti tunda ja on teistele alus narrimiseks.

Ei maksa riigieksamite pingeridu võtta nii traagiliselt – on ju teada, et vaid 20 protsenti õpilase tulemustest tuleneb kooli headusest ning 80 protsenti isiklikest võimetest ja perekondlikust taustast.

Riigieksami pingeridades kajastub ka asjaolu, et gümnaasiumi sisseastumiseksamid selekteerivad saavutusele orienteeritud õpilased eliitkoolidesse, mistõttu need on juba ainuüksi seetõttu rivi eesotsas (vt Olev Musta suurepärast analüüsi, PM 26.03).

Seega, paljukirutud lumehelbekesi ei pruugi olemas ollagi. Küll aga on oma arust heatahtlikke inimesi, kes kutsuvad üles looma vatiga polsterdatud ühiskonda, justnagu inimesed oleksid tõesti lumehelbekesed. Meie kõigi vaimse tervise nimel ei maksaks sellistele «heatahtlikele» järele anda.

Seotud lood
18.11.2019 20.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto