Sisukord
Meie Eesti
Tänane leht
28.10.2020
Koroonaviirus Eestis: kõnnime praegu mõõgateral (4) Eesti Tallinna sotsid toetavad Roheliste petitsiooni, Saar ei pane allkirja (5) Riik ravib looma- ja marjaäri haavu Eesti passide kujundus muutub Eesti lühiuudised EKRE saadab ERRi nõukogusse Anti Poolametsa E-riik astub järgmise sammu laia maailma (1) 108-aastane Illa Toompuu tahab elada veel 80 aastat Majandus Eestis jõudis kriis töötajateni kiiremini kui mujal Euroopas Majanduse lühiuudised Alibaba tütarettevõte teeb ajaloo suurima IPO Suurtööstused saavad rohetasudele maksulae Tehnika lühiuudised Välismaa Kohalik vaade ⟩ Valitsuse kehtestatud uued piirangud läitsid rahvas vihaleegi Valgevene opositsioon üritab streigiga Lukašenkat murda (1) Postimees USAs ⟩ Kuus päeva valimisteni: California kohal on sinine taevas (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Vaba maailma valimised Tiit Loim: kõurikute kõigutamatu ülemvõim Toomas Vitsut: piiridest väljuv riik Peatoimetaja Mart Raudsaar: ühel päeval saame meiegi Pulitzeri* (1) Tiia Lister: nõiaring õpetaja elukutse ümber Erkki Bahovski: sõna ja tegu TERVISHOID ⟩ Janika Kõrv: Eesti insuldiravi kasvas Euroopa meistriks TERVISHOID ⟩ Ken Kalling: lastehalvatuse epideemiast sündis uus ravisuund TERVISHOID ⟩ Kadri Tammepuu: kutsumata külaline külvab õnnetust Kultuur Kuidas seletada pilte surnud punktile Kultuur lühidalt Salapilk võõrasse külmkappi «Rebecca» on kummituslugu ilma kummituseta Sport Belgia MM-ralli võib kujuneda rehviloteriiks, millega pani Aava 11 aastat tagasi täppi (1) Spordi lühiuudised Kaia Kanepi jätkab pingelist punktijahti Hyundai rallitiim oli sunnitud koroona tõttu tehase sulgema Toijala loodab kokku saada parimat koosseisu, kuid arvestab võimalike tagasilöökidega Teadus Kas pandeemia näitab teed kliimasõbralikule maailmale? Tartu Raha on makstud, aga internetti pole Toomas Kiho: südalinna kultuurikeskus kui Tartu päästeplaan Oliver Mõttus: abielureferendum viib valele teele Maakonna liinivõrku ootab ees raputus Tartu lühiuudised Kasekese restorani lammutus seisab ehitusloa taga Judokad võitlesid välja neli kulda Korvpallurid ihkavad võitu Mõned oskavad anekdoote rääkida ja teised mitte, Peeter Tulviste oskas Peeter Tulviste ja kirjastus Ilmamaa Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aimar Altosaar: päästvad suhted

3 min lugemist
Aimar Altosaar. FOTO: Eero Vabamägi

Selleks, et mitte kannatada üksildust ja elu lõpus kohtuda koletisega, millest kirjutavad Ene Selart ja Heidi Maiberg, on võimalik valmistuda varakult. Alustada juba lapsepõlves, leides endale koolis sõpru, mängides ja õppides koos, hiljem kõrgkooli või ametiõppe suhtlemisvõrgustikku sisse elades ja perekonda planeerides.

Samuti mitte kunagi oma vanemaid unustades ning oma lastele ja lastelastele lähedaseks jäädes, oma vanu sõpru meeles pidades ning teiste jaoks olemas olles. Siis on teised ka sinuga, kui neid kõige rohkem vajad.

Loomulikult on elul oma reaalsus ning ideaalset suhtlemisvõrgustikku õnnestub luua vaid vähestel, oht üksikuks jääda puudutab meid kõiki kas või seeläbi, et lähedased inimesed võivad meie kõrvalt lihtsalt varem lahkuda. Kuid vähemalt püüdma peab! Parafraseerides tuntud idamaist mõttetera: looda jumala peale, kuid suhteid tuleb endal korras hoida.

Tehnoloogilise progressi üle oleme rõõmsad, sest tänu lugematule hulgale tehnilistele vidinatele on meie igapäevane elu muutunud mugavamaks, elame keskmiselt kauem ja meditsiin hoiab meie elu kaua käigus. Väline elukvaliteet on palju kõrgem kui meie esivanematel, kes pidid igapäevase leiva nimel tervist säästmata lõputult rügama ning elasid tänapäevase arusaamise järgi võimatutes hügieenitingimustes. Materiaalse keskkonna kiire arengu taustal oleme aga kõrvale jätnud palju sellist, mida pole osanud hinnata, kuid mille puudumine mõjutab juba tuntavalt meie elu: need on inimsuhted, mille soojust, toetust ja hingepidet vajame kõik.

Kui Jaapanis ja Lääne-Euroopas hakati üksikute vanainimeste probleemi tähele panema juba 40–50 aastat tagasi, siis Eestis on alles hakatud jõudma selle tunnetamiseni.

Lootus, et sidetehnoloogia asendab teist inimest meie kõrval, on utoopiline, isegi kui kõrval istub meeldivalt disainitud robot. Tehnika võib teha paljut, kuid ei asenda kunagi teist inimest. Vaimulik ja pereterapeut Naatan Haamer, kommenteerides kodokushi-artiklit, ütles, et Eestis ei ole see probleem veel nii terav kui paljudes majanduslikult arenenumates maades. Sellise olukorra ärahoidmiseks tuleb ühiskonnas pöörata suurt tähelepanu inimestevahelistele suhetele, sest need ongi meie elus kõige olulisemad. Suhetel lastakse laguneda liiga kergekäeliselt, mõtlematult jäetakse maha oma kaaslased, kusjuures lõpuks võib suhete lõhkuja jääda ise kõige üksikumaks. Kui kõik sujub, saadakse ka üksi hakkama, ent kui on kriis, siis vajatakse abi.

Haamer soovitas, et juba koolipingis tuleb suhteid väärtustada ning suhtlemist õpetada. Kooli atmosfäär peab toetama heade suhete loomist ja arengut, koolivägivalla ärahoidmine on esimene samm sinnapoole. Perekonnad peavad kooli tööd selle nimel toetama, et lapsi ümbritseks kõikjal soe ja toetav suhtlemiskeskkond. Staažika perenõustajana kinnitab Haamer, et suhete hoidmist tuleb õpetada noortele enne abiellumist, sest liiga kergelt minnakse tülli, ei osata leppida ega suhteid taastada. Sageli noored abiellunud ei mõista, et hoolivus ja tähelepanelikkus on hea ja kestva paarissuhte alus.

Kui Jaapanis ja Lääne-Euroopas hakati üksikute vanainimeste probleemi tähele panema juba 40–50 aastat tagasi, siis Eestis on alles hakatud jõudma selle tunnetamiseni. Meil on võimalus äärmusi vältida ning pakkuda ennetavaid lahendusi, et jaapanlaste kodokushi koletis meie väikest ühiskonda liiga valusalt ei pureks. Kui suhtlemissõbralikku koolikeskkonda saab luua samm-sammult ning ühiskonnas laiemalt inimsuhteid väärtustavat hoiakut levitada aegamisi, siis midagi võiks juba praegu ära teha. Näiteks Skandinaavia maade eeskujul luua võimalusi sotsiaalsete kodude rajamiseks, kuhu võivad kolida need, kellele oma maja või korter on jäänud suureks ja liiga kulukaks ja kellel on juba vajadus abi järele.

Naabrivalvest on kindlasti abi ning ka omavalitsuste tähelepanu üksikute inimeste suhtes võiks olla alati suurem. Hea näide on Tallinnas pakutav häirenupu teenus, mis aitab suurendada kodus elavate eakate ja puuetega inimeste turvatunnet, samuti tagada abi kohale jõudmise võimalikult kiiresti. Häirenupuga saab abi kutsuda eelkõige olukordades, kus inimene ei saa liikuda ja ise oma koduust avada. Nii saavad erivajadusega täisealised inimesed elada võimalikult kaua oma kodus.

Seotud lood
27.10.2020 28.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto