Sisukord
Meie Eesti
Postimees
21.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (3) Eesti Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Lavly Perling reformib Ukraina prokuratuuri (3) Kliimamuutus sunnib metsatüli lõpetama Kaitseväest ajapikendust saanud noor: seni on enesetappu takistanud relva puudumine (45) Majandus Sealt tulevad maailma suurimad teemandid (1) Tere alustas Kruuda tehtud võlgade maksmist Helme ennustab Euroopas raskeid eelarvekõnelusi Välismaa Taani annab Misāne Lätile välja (1) Saksa radikaal mõrvas kümme inimest GRU võis korraldada keemiarünnaku ka Sofias Rootsi parlamendi spiiker: meie demokraatiale tehti stressitaluvustest Arvamus Juhtkiri: mida teha kroonijuveelidega? (2) Herman Kelomees: linnainimeste maaelu (1) Martin Mölder: erakondliku eelistuseta valijaist (2) Riina Solman: sõltuvusest peab olema väljapääs (7) Ene-Margit Tiit: Kapatoobri kooli lugu (4) Meie Eesti Aleksei Lotman: metsamajandus kestlikuks – kiiresti! (1) Anu Aug: riigimetsas toimuva üle otsustamine vajab selgeid reegleid (1) Lauri Laanisto: tükeldamise tundlik teadus Kultuur Lelulugu Eesti moodi ehk mida arvata «Sipsikust»? (3) Sport Nurgeri elu Hispaanias: võib-olla ongi parem, et alati treenerist aru ei saa Eesti jõudis MMil paarissegateatesõidus esitosinasse Kontaveidi teekond lõppes veerandfinaalis Tallinn Kõlvart usaldab abilinnapead, opositsioon mitte (2) Tartu Tormituuled uhtusid Peipsi randa tapva taime (8) Ringkonnakohus jättis Martin Halliku hiigelhüvitiseta (2) Ulila rahvas soovib kõnniteed kiiremini kui võimalik (1) Tartlased tähistavad vabariigi aastapäeva mitu päeva Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Merike Sisask: metsarahvana on eestlastel jaapanlaste ees eeliseid

2 min lugemist
Merike Sisask. FOTO: Piret Räni

Üksindussurmadest lugedes hakkas esimese asjana silma Lõuna-Korea professori tervitus: tere tulemast põrgusse. Suitsiidiuurijana tean, et sama lauset oleksime võinud meie öelda Lõuna-Koreale kümmekond aastat tagasi, sest Eesti oli 20–25 aastat tagasi maailma kõrgeima suitsiidide tasemega riikide hulgas, kuid enam mitte.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Praegu hõivab seda positsiooni Lõuna-Korea. Viimastel andmetel pole Kagu-Aasia riikidel õnnestunud mõnesid Ida-Euroopa riike, nagu Leedu ja Venemaa, veel suitsiidide edetabeli tipust kõrvale tõrjuda. Sellegipoolest on riigiti globaalseid suitsiidikordajaid 100 000 inimese kohta vaadeldes täheldatud perioode, mil üks või teine riik on eriti kõrgete näitajatega mõne kümnendi vältel teistest ees. Tinglikult nimetatuna on maailmas olnud Šveitsi (1930–40+), Jaapani (1950+), Ungari (1960–80+), Leedu (1990–2000+) ja Lõuna-Korea periood (2010+). Lõuna-Korea suitsiidide tase tõusis umbes kümne aastaga rohkem kui kolmekordseks.

Niisiis, suitsiidide tasemega oleme me põrgus käinud. Kas tõesti oleme sinna jälle sattumas eakate üksindussurmadega? Euroopa on vananev ühiskond ning seda iseloomustavad arvud on halastamatud, Euroopas üksi elavate üle 65-aastaste osakaal on märkimisväärne. Eurostati selle aasta andmete põhjal elab Eestis üksi 43 protsenti eakatest (meestest 25, naistest 53 protsenti), ELis keskmiselt 33 protsenti (meestest 22, naistest 40 protsenti). Seega ei saa me võimalikku probleemi ignoreerida.

Siiski, mitmed demograafilised ja sotsiaalkultuurilised tegurid on Eestis võrreldes Aasia riikidega täiesti erinevad. Näiteks pole meie riikide rahvaarv vähimalgi määral võrreldav. Linnades, mida Aasias nimetatakse väikesteks ja hubasteks, võib rahvaarv olla mitu korda suurem kogu Eesti elanikkonnast. Sellega võrreldes võib öelda, et Eestis on iga inimene arvel. Ka rahvastiku tihedus ja linnastumise tase pole võrreldavad. See omakorda mõjutab anonüümsuse astet ja kogukondlikku lävimist.

20.02.2020 21.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto