Mgła (eesti keeles hääldades «mgwa» ehk «udu») on poola ansambel, kes on jäänud üdini truuks black metal-muusika juurtele. See on muidugi vaid positiivne, me kõik teame, kuidas Dimmu Borgir on üritanud oma muusikat «arendada», ning nemad on black metal’ist kaugenenud punkti, kus nende viimase plaadi esimest lugu kuulates tabasin end korra mõttelt, et ega ma hoopiski Nightwishi plaati kogemata mängijasse ei pannud.
Mgłaga sellist segadust ei teki, kaugeltki mitte. Pea kaks aastakümmet tegutsenud kahemehebändi viimane, tänavu septembris ilmunud album «Age of Excuse» kannab endas vana head hõngu, mida kuulates rändasid mõtted hetkeks näiteks legendaarse Darkthrone’i albumi «Transilvanian Hunger» (1994) juurde.
Mgła neljas kauamängiv on pigem «lühimängiv», kuna kuus lugu saab läbi 42 minutiga, ja see tundubki olevat Mgła plaadi pikkuse standard. Oluline on aga, et ükski lugu ei korda end, vaatamata sellele, et nende nimed on originaalselt lihtsad: «Age of Excuse I», «Age of Excuse II», «Age of Excuse III» – nagu kõikidel Mgła plaatidel on kõik lood albumi nimilood.
