Sisukord
Arvamus
Postimees
20.11.2019
Eesti Väidetavalt vägivaldne õpetaja viis Haabneeme koolijuhi ametist (7) Keskerakonna maksudebatt sihib kohalikke valimisi
Üks oligarh, 70 kontot, 860 miljonit dollarit – Swedbanki suure riskiga saladused (15)
Majandus SEB kergitas kahtluste katet Kaup koos: Eestit ootab alampalga tõus Eesti suurettevõtja: me pole nagu Bill Gates, kes saab pool varandusest laiali jagada (1) Välismaa Moskva kohus jättis spioneerimises süüdistatava ameeriklase trellide taha Taliban vabastas kaks vangistatud välisprofessorit Valgevene parlamenti pääses Lukašenka arvatav kallim Streik ähvardab halvata Soome lennuliikluse ISISe toetajaid ootab Saksamaal vabadus (3) Arvamus Harry Tuul: lämmatame maksudebati? (10) Kliimateadlane: kas Võrus tuled kustutanud rajust saab Eesti kalleim torm? (3) Jürgen Ligi: kõikelubatavus Eesti valitsemisel (38) Kaire Kaljuste: enam ei saa töötajate nöökimist lubada (2) Juhtkiri: alampalk kui ettekääne (1) Meie Eesti Ene Selart, Heidi Maiberg: üksindussurm Jaapani näitel – kodokushi (2) Kultuur Mgła rännak läbi süngete ja uduste Poola metsade Suveöö džässisiivutused pimedas novembris «Le Mans ’66»: vajuta see kuramuse gaas lõpuni põhja! Sport Marko Kilp püüab kõigi katsumuste kiuste murdmaasuusatamist pildil hoida Laskesuusatamise kuulsusetu lõpp? Euroopa Komisjon tahab keelustada laskemoona (2) Tartu alistas Pärnu ning jõudis karikavõistluse poolfinaali Hispaania jalgpallikoondis vahetas peatreenerit Tartu Euroraha võib robotid Tartu tänavatele ja parkidesse valla lasta (15) Jan-Ander Kundla: keskkonna kujundamisel on noortel head ideed Heiki Lill: erakondade toiduahelad Tartu abilinnapea ähvardamises ei tuvastatud kuritegu Virtsahoidlast päästetud hundil pole põhjust edaspidi jahimehe kuuli karta «Ükssarviku» režissöör ei lase kellegi halbadel sõnadel oma unistusi rikkuda Mis seob Reiniku kooli ja Eiffeli torni? Kammermuusika jagab soojust rõskes novembris PÖFFi film: Agorafoobil tuleb hakata avatud maailmaga silmitsi seisma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: alampalk kui ettekääne

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Pärast pingelisi läbirääkimisi on tööandjad ja töövõtjad jõudnud taas kokkuleppele: alampalk kasvab ka järgmisel aastal ja seejuures ajaloo kiireimas tempos. Kui tänavu oli miinimumtöötasu 540 eurot kuus, siis järgmisel aastal juba 44 eurot rohkem.

Madalapalgalistele on mõistagi tegu hea uudisega, ent aasta-aastalt süveneb koos sellega üks mure: üha kiiremini kasvavad tasud, mis samuti selle arvuga seotud.

Enne selle teema juurde tulemist küsigem aga, kellele praegusel ajal makstakse miinimumpalka. Selliseid inimesi loomulikult on, kuid teisalt teame, et tööpuudus on Eestis aegade madalaim ehk jäme ots on töötaja, mitte tema leivaisa käes.

Palka konverteerituna tähendab see, et isegi lihtsa ja vähetasuva töö puhul otsitakse võimalusi maksta selle eest rohkem kui miinimumpalka, sest miinimumiga inimesi lihtsalt ei leia.

Niisiis on miinimumpalk praegu töötasude maailmas paljuski lihtsalt üks arv. Sellest hoolimata ei saa aga kaugeltki öelda, et miinimumpalgast ei sõltu midagi. Siin tulevadki mängu kõik need tasud, mis on tolle miinimumi suurusest sõltuma pandud.

Üks näide on lasteaia kohatasu. Polegi nii tähtis, kas üks või teine omavalitsus on kohatasu suuruseks määranud 10 või 20 protsenti alampalgast. Põhiline on, et asi käib automaatselt: kui kerkib üks, siis teeb seda ka teine.

Lapsevanemad pole iga-aastase kohatasu tõusu üle loomulikult rõõmsad. Kuid linna- või vallajuhid saavad neile kosta: «Oi, aga ega meie ju tegelikult tõstagi. See on puhtalt alampalga muutumisest tingitud.» Keerutamata öeldes on see mugav viis kivi sisuliselt riigi kapsaaeda veeretada ja oma käed puhtaks pühkida.

Selguse mõttes olgu rõhutatud, et lasteaia kohatasu tõstmine võib olla valus, aga põhjendatud. Näiteks seepärast, et lasteaiaõpetajatele ja nende abidele saaks maksta palka, mis peaks üldise hinnatõusuga enam-vähemgi sammu. Kuid ausam oleks, kui sääraseid otsuseid teeksid kohalikud linna- ja vallajuhid iga kord ise. Ühtlasi oleks see poliitiliselt väga ebamugav ning eks siia ongi koer maetud.

Siinkohal tulekski küsida, kui normaalne ja jätkusuutlik on olukord, kus riiklikult kindlaks määratud alampalka kasutatakse pahatihti ettekäände ja oma käte puhtaks pesemise vahendina, kuid suhteliselt vähe joondutakse selle järgi päriselt inimestele palka makstes.

Ajal, mil maksudebatt poliitikute seas õieti hoogu sisse ei saagi, tuleb sellele seda enam mõelda ja selle üle arutada. Kas otsused, mis tundusid nende langetamise ajal mõistlikud, peaksid jääma meie seadustesse ja määrustesse igaveseks – ka siis, kui keskkond ümber drastiliselt muutunud?

Leppisid ju ametiühingud ja tööandjad selleski kokku, et ülejärgmisest aastast on miinimumpalk 40 protsenti keskmisest palgast. Teisisõnu hakkab praeguse tempo juures olema kasv veel kiirem.

Mõistagi kasvavad kulud kõikjal. Kuid ka lasteaiatasu puhul peavad munitsipaalpoliitikud suutma oma otsuseid põhjendada, mitte varjuma selle kunstliku loodusseaduse taha.

Seotud lood
19.11.2019 21.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto