Sisukord
Maa Elu
Postimees
21.11.2019
Eesti Mart Helme pani ülejäänud riigijuhid enda järelt koristama (62) Netiähvardajad võtavad malli poliitikutelt (45) Majandus Maailma suurim naftatootja läheb lõpuks börsile (1) Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüdi maha Eesti jõukad on ka suured laenajad Välismaa NATO otsustas tähelepanu taevasse suunata (1) Fotod: Iraani kütuseprotestid on nõudnud üle saja inimelu Ukraina hakkab Venemaalt kahjutasu nõudma (4) Arvamus Juhtkiri: plaan A (4) Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid? (3) Andres Herkel: süvariigi alternatiiv (6) Mihkel Mutt: seitse ja pool meetrit kõigile (5) Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism (3) Erik Aru: kas tuleb ka Luminori kord? Meie Eesti Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini Kadri Tammepuu: doktor Herilase eest kappi peitu (1) Kultuur Eesti teater ja tema koristaja Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud Ühe lapse poliitika võluv kriitika Sport Jelle Goes: panustage noortesse ja treeneritesse (1) Maa Elu Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale? Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis Mahesigade asemele tulid Järvamaa farmi mahelehmad Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta (1) Nädala mõte: põllumees põline rikas Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda (1) Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline Päikesevitamiin tagab terved luud Noored viljapuud vajavad talverüüd Tartu Tudengid nõuavad alamakstud õppejõududele palka juurde KIRI: ettevaatust, autojuhid, suvi on läbi! Indrek Mustimets: Kuidas kalmistut taaskasutada? Komandeeringuaruanne (1) Raadi kolme asfalditehase hais levib kilomeetrite taha (1) Esimene pood toimetab Tartus toidukraami koduukse taha, teistel läheb veel aega Rahvatantsijate koorekiht täidab nädalavahetusel muuseumi PÖFFi film: Hiina võim kontrollib laste saamist KIRI: häda bussiliiklusega (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nädala mõte: põllumees põline rikas

2 min lugemist
Teele Üprus. FOTO: Eero Vabamaegi/postimees FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees

Nii ütleb vanasõna, mis jätkub: ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas. Ometi olen viimasel ajal tabanud end mõttelt, et põllumees küll olla ei tahaks. Muudkui lendab kaikaid kodaratesse ja peab ikka osav manööverdaja olema, et sellest välja rabeleda.

Ma ei mõtle põllumehe all vaid meest, kes põldu harib, vaid kõiki mehi ja naisi, kes tegutsevad põllumajandusvald­konnas.

Esmalt ei tea sügisel või kevadel külvates kunagi, mis ilm tuleb, kas saak ikaldub, upub või võrsub just ideaalseks. Teisalt on kõiksugu haigused liikvel, kogu aeg tuleb hinge kinni hoida, ega seakatk uuesti ründa või hullulehmatõbi kusagilt sisse ei imbu. Ja siis on veel riiklik tugi, millele paraku väga loota ei saa.

Ka maailmaturg on põllumajandus- ja toidusektoris üks tähtis tegur. Kui meil on hea viljaaasta, on see sageli hea ka mujal, mistõttu hinnad lähevad alla. Saak võib ju suur olla, aga müüa tuleb see odavalt. Praegu möllab Hiinas seakatk, mis tõstab maailmaturul sealiha hinda. Ühest küljest meie seakasvatajad võidavad, teisalt on Eestil endalgi veel seakatku tõttu ekspordipiirang peal. Hiinasse ei saa me sellesama katku tõttu lähimad viis aastat midagi eksportida.

Igapidi on keeruline, kuid ometi on inimestel tahet vaeva näha. Kui üks Järvamaa maheseapidaja neli aastat tagasi katku tõttu oma sigadest ilma jäi, ei visanud ta püssi põõsasse, vaid alustas maheda lüpsikarja pidamisega. Viskas veel nalja, et ehk nüüd hullulehmatõbi kallale ei tule.

Tänases Maa Elus räägivad kitsekasvatajad, kuidas ammlehma- ja lambakasvatajatele makstakse toetusi, aga kitsekasvatajatele nüüdseks enam mitte. Nende sõnutsi on maksud riigile sama suured ning juba ainuüksi uute toodete väljatöötamine on üle mõistuse kulukas ja takistab paljudel väiketootjatel uute toodetega turule tulla. Nii ongi nad ehitanud üles ettevõtted, kus riigi toele ei loodeta.

See on omaette kutsumus ja suur tahe, sest raha saaks ju ka lihtsamalt teenida. Loomakasvatajal ei ole nädalavahetused ja pühad vabad, sest loom tahab iga päev süüa ja hoolt, mõni loom ka lüpsmist. Põllumees ei pane kell viis ust enda järel kinni, vaid läheb õhtul kell üheksa veel põllule. Need inimesed teevad rasket tööd ja hoiavad seeläbi elus Eesti traditsioone, ja mis kõige tähtsam, toodavad meile toitu. Toetagem neid nii, kuis saame.

Seotud lood
20.11.2019 22.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto