Juba pikemat aega on ilm on olnud küll tavatult soe, aga enamasti pilves ja sombune, seega üsna ühenäoline. Nii juhtub, kui hilissügisel jõuab siiamaile kohale troopiline õhumass, õigemini juba transformeeruvas staadiumis, sest pikal teekonnal on see õhumass jõudnud jahtuda ja omadused muutuda. Õhumasside liigitamisest on juba kahes ilmajutus kõneldud. Nüüd tasub põgusalt tutvustada, milline ilm ühe või teise õhumassiga võib kaasneda.
Meil on tüüpilisim polaarne, mille merelist ja mandrilist tüüpi esineb peaaegu võrdse sagedusega, kusjuures talvel on sagedasem polaarne mandriline ja suvel polaarne mereline õhumass.
Mandriline polaarne õhumass tekib sageli arktilisest õhumassist suure maismaamassiivi kohal. Talvel on see õhumassidest kõige külmem Siberis õhutemperatuuriga –60 kraadi ja madalamgi, kuid Eestis on see soojem: harva langeb õhutemperatuur –30 kraadist madalamale ja sedagi enamasti sisemaal reljeefi mõjutusel. Selle õhumassiga on sageli seotud tugev inversioon, kihtpilved, (jää)udu ja härm. Suvel on see õhumass labiilne, mistõttu tekivad rünkpilved, vahel isegi rünksajupilved hoogsadude, pagi ja piksega, eriti mais ja juunis. Tihti kaasneb sellise õhumassiga suvisel ajal põuavine, mistõttu nähtavus võib olla piiratud. Polaarne mandriline õhumass tuleb sagedamini üle Kesk-Venemaa.
Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal. Talvel on see väga stabiilne ja toob kaasa sulailmad udu ja uduvihmadega. Suvel on see labiilne, sest sisaldab palju niiskust ja on jahe võrreldes aluspinnaga, soodustades hoogsadusid, pikset ja puhangulist tuult. Enamasti jõuab see õhumass kohale üle Põhjamere ja Taani väinade.
Arktiline õhumass esineb märksa harvem. Mandriline arktiline õhumass tekib tavaliselt arktiliste jääväljade kohal, seega peab leiduma Põhja-Jäämeres piisavalt jääd. Sarnaselt polaarse mandrilise õhumassiga on see talvel stabiilne, väga külm ja võib tekkida (jää)udu, aga suvel labiilsem, ent sademeid tavaliselt siiski ei teki, sest niiskust ei jätku, kuid rünkpilved moodustuvad. See õhumass tuleb Läänemere idakaldale enamasti Kara merelt, s.o kirdest.
Mereline arktiline õhumass tekib Põhja-Jäämere avatud veega osa kohal (Teravmägede lähistel) ja tuleb siia üle Skandinaavia Norra või Barentsi merelt. Kuna tegu on labiilse õhumassiga, siis on hoogsajud ja pikne üpris tüüpilised nähtused.
Kõige harvem võib kohale jõuda troopiline õhumass ja sedagi enamasti soojal ajal, sest talvel jõuab see transformeeruda enne kohalejõudmist mõneks muuks õhumassiks.
Ehkki õhumass püsib jätkuvalt soe, sest õhu liikumine lõunakaartest on valla, on praegusel ajal maapinna jahtumine juba nii tugevas ülekaalus, et isegi sooja õhumassiga võib õhutemperatuur olla alla 0 kraadi. Seega on tegemist inversiooniga. Saju tõenäosus on väga väike, nii et arvestama peab teedel miinuskraadidest tuleneva libedusega.