Sisukord
Maa Elu
Postimees
21.11.2019
Eesti Mart Helme pani ülejäänud riigijuhid enda järelt koristama (62) Netiähvardajad võtavad malli poliitikutelt (45) Majandus Maailma suurim naftatootja läheb lõpuks börsile (1) Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüdi maha Eesti jõukad on ka suured laenajad Välismaa NATO otsustas tähelepanu taevasse suunata (1) Fotod: Iraani kütuseprotestid on nõudnud üle saja inimelu Ukraina hakkab Venemaalt kahjutasu nõudma (4) Arvamus Juhtkiri: plaan A (4) Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid? (3) Andres Herkel: süvariigi alternatiiv (6) Mihkel Mutt: seitse ja pool meetrit kõigile (5) Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism (3) Erik Aru: kas tuleb ka Luminori kord? Meie Eesti Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini Kadri Tammepuu: doktor Herilase eest kappi peitu (1) Kultuur Eesti teater ja tema koristaja Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud Ühe lapse poliitika võluv kriitika Sport Jelle Goes: panustage noortesse ja treeneritesse (1) Maa Elu Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale? Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis Mahesigade asemele tulid Järvamaa farmi mahelehmad Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta (1) Nädala mõte: põllumees põline rikas Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda (1) Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline Päikesevitamiin tagab terved luud Noored viljapuud vajavad talverüüd Tartu Tudengid nõuavad alamakstud õppejõududele palka juurde KIRI: ettevaatust, autojuhid, suvi on läbi! Indrek Mustimets: Kuidas kalmistut taaskasutada? Komandeeringuaruanne (1) Raadi kolme asfalditehase hais levib kilomeetrite taha (1) Esimene pood toimetab Tartus toidukraami koduukse taha, teistel läheb veel aega Rahvatantsijate koorekiht täidab nädalavahetusel muuseumi PÖFFi film: Hiina võim kontrollib laste saamist KIRI: häda bussiliiklusega (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline

2 min lugemist
Mandriline polaarne õhumass tekib sageli arktilisest õhumassist suure maismaamassiivi kohal. Selle õhumassiga on sageli seotud tugev inversioon, kihtpilved, (jää)udu ja härm. FOTO: Elmo Riig FOTO: Elmo Riig

Juba pikemat aega on ilm on olnud küll tavatult soe, aga enamasti pilves ja sombune, seega üsna ühenäoline. Nii juhtub, kui hilissügisel jõuab siiamaile kohale troopiline õhumass, õigemini juba transformeeruvas staadiumis, sest pikal teekonnal on see õhumass jõudnud jahtuda ja omadused muutuda. Õhumasside liigitamisest on juba kahes ilmajutus kõneldud. Nüüd tasub põgusalt tutvustada, milline ilm ühe või teise õhumassiga võib kaasneda.

Meil on tüüpilisim polaarne, mille merelist ja mandrilist tüüpi esineb peaaegu võrdse sagedusega, kusjuures talvel on sagedasem polaarne mandriline ja suvel polaarne mereline õhumass.

Mandriline polaarne õhumass tekib sageli arktilisest õhumassist suure maismaamassiivi kohal. Talvel on see õhumassidest kõige külmem Siberis õhutemperatuuriga –60 kraadi ja madalamgi, kuid Eestis on see soojem: harva langeb õhutemperatuur –30 kraadist madalamale ja sedagi enamasti sisemaal reljeefi mõjutusel. Selle õhumassiga on sageli seotud tugev inversioon, kihtpilved, (jää)udu ja härm. Suvel on see õhumass labiilne, mistõttu tekivad rünkpilved, vahel isegi rünksajupilved hoogsadude, pagi ja piksega, eriti mais ja juunis. Tihti kaasneb sellise õhumassiga suvisel ajal põuavine, mistõttu nähtavus võib olla piiratud. Polaarne mandriline õhumass tuleb sagedamini üle Kesk-Venemaa.

Mereline polaarne õhumass tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal. Talvel on see väga stabiilne ja toob kaasa sulailmad udu ja uduvihmadega. Suvel on see labiilne, sest sisaldab palju niiskust ja on jahe võrreldes aluspinnaga, soodustades hoogsadusid, pikset ja puhangulist tuult. Enamasti jõuab see õhumass kohale üle Põhjamere ja Taani väinade.

Arktiline õhumass esineb märksa harvem. Mandriline arktiline õhumass tekib tavaliselt arktiliste jääväljade kohal, seega peab leiduma Põhja-Jäämeres piisavalt jääd. Sarnaselt polaarse mandrilise õhumassiga on see talvel stabiilne, väga külm ja võib tekkida (jää)udu, aga suvel labiilsem, ent sademeid tavaliselt siiski ei teki, sest niiskust ei jätku, kuid rünkpilved moodustuvad. See õhumass tuleb Läänemere idakaldale enamasti Kara merelt, s.o kirdest.

Mereline arktiline õhumass tekib Põhja-Jäämere avatud veega osa kohal (Teravmägede lähistel) ja tuleb siia üle Skandinaavia Norra või Barentsi merelt. Kuna tegu on labiilse õhumassiga, siis on hoogsajud ja pikne üpris tüüpilised nähtused.

Kõige harvem võib kohale jõuda troopiline õhumass ja sedagi enamasti soojal ajal, sest talvel jõuab see transformeeruda enne kohalejõudmist mõneks muuks õhumassiks.

Ehkki õhumass püsib jätkuvalt soe, sest õhu liikumine lõunakaartest on valla, on praegusel ajal maapinna jahtumine juba nii tugevas ülekaalus, et isegi sooja õhumassiga võib õhutemperatuur olla alla 0 kraadi. Seega on tegemist inversiooniga. Saju tõenäosus on väga väike, nii et arvestama peab teedel miinuskraadidest tuleneva libedusega.

Seotud lood
20.11.2019 22.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto