Sisukord
Meie Eesti
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (6) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (15) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (5) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (6) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (3) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (22) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (75) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (5) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: emotsioonide kõikumine oli nii metsik, et ma enam ei jaksanud nendega tegeleda (4) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (38) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (22) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini

9 min lugemist
Õiguskantsleri laste õiguste osakonna vanemnõunik Kristi Paron. FOTO: Õiguskantsleri büroo

Lapsele tuleb anda osa otsustusõigust oma ravi valimisel ning selle eeldus on meediku suhtlemisoskus ja soov noor patsient ära kuulata, rääkis õiguskantsleri büroo vanemnõunik Kristi Paron intervjuus Kadri Tammepuule.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Laste õiguste teema meditsiinis sattus õiguskantsleri huviorbiiti esmalt tänu lastepsühhiaatritele. Lasteombudsmani rollis õiguskantsleri laste õiguste osakonna vanemnõunik Kristi Paron soovib, et meedikud ja lapsevanemad annaksid lapsele sõna, sest oma keha kohta oskab kõige paremini infot anda just tema.

Kuidas sattusite tegelema laste õigusega oma ravis kaasa rääkida?

Lastepsühhiaatrid küsisid meilt viimastel aastatel tihti, kuidas käituda, kui vanemad on eri meelt või laps on millegi vastu. Psühhiaatrias on küll omad reeglid, aga saime peagi aru, et teema puudutab tegelikult kõiki arste, kes lapsi ravivad. Meedikud ootasid meilt praktilisi vastuseid ja nii jõudsime lõpuks juhendini, millest oleks kasu nii lastele, nende vanematele kui arstidele.

Samal ajal tegin Genfi ülikoolis ka magistritööd lapspatsiendi teavitatud nõusoleku teemal.

Teadustöö andis teile siis laiema pildi juurde?

Jah. Uurisin, kuidas mõistetakse mujal maailmas lapspatsiendi iseotsustamist ja kui tihti Eestis lapse nõusolekut küsitakse. Selleks, et aru saada, kuidas meil praktikas asjad käivad, tegin intervjuusid nii laste, vanemate kui arstidega.

Mille poolest erineb Eesti ülejäänud Euroopa riikidest?

Euroopa võib laias laastus jagada kolmeks. Esiteks riigid, kus lapsed saavad oma ravi üle otsustada alles täisealiseks saades, nii on näiteks Prantsusmaal ja Itaalias.

Teise gruppi kuuluvad riigid, kus lastel on kindel vanusepiir, millest alates tohivad nad ise terviseotsuseid teha – Suurbritannias ja Iirimaal noored 16-, Taanis ja Sloveenias 15-aastaselt.

Kolmanda grupi riikides pole aga kindlat vanust, millal laps võib ravi üle ise otsustada. Arstile on jäetud kaalutlusruum, kus ta teeb iga juhtumi puhul eraldi kindlaks lapse ravist arusaamise võime. Siia gruppi kuulub Eesti, sama süsteem kehtib Saksamaal, Austrias ja Rootsis.

21.02.2020 24.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto