Sisukord
Arvamus
Postimees
21.11.2019
Eesti Mart Helme pani ülejäänud riigijuhid enda järelt koristama (62) Netiähvardajad võtavad malli poliitikutelt (45) Majandus Maailma suurim naftatootja läheb lõpuks börsile (1) Sagimine autoäris jätkub: Veho Eesti müüdi maha Eesti jõukad on ka suured laenajad Välismaa NATO otsustas tähelepanu taevasse suunata (1) Fotod: Iraani kütuseprotestid on nõudnud üle saja inimelu Ukraina hakkab Venemaalt kahjutasu nõudma (4) Arvamus Juhtkiri: plaan A (4) Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid? (3) Andres Herkel: süvariigi alternatiiv (6) Mihkel Mutt: seitse ja pool meetrit kõigile (5) Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism (3) Erik Aru: kas tuleb ka Luminori kord? Meie Eesti Kristi Paron: ravi mõistev laps paraneb paremini Kadri Tammepuu: doktor Herilase eest kappi peitu (1) Kultuur Eesti teater ja tema koristaja Tallinn ja Tartu on omavahel väga tihedalt seotud Ühe lapse poliitika võluv kriitika Sport Jelle Goes: panustage noortesse ja treeneritesse (1) Maa Elu Mida toob tulevik liha- ja piimatootjale? Lõpe Agro taastas tootmise seakatku laastatud Kihlepa farmis Mahesigade asemele tulid Järvamaa farmi mahelehmad Konkurents ei lase poes sealiha hinnal veel tõusta (1) Nädala mõte: põllumees põline rikas Ettepanek võtta põllumeestele lisaraha riigireservist hääletati maha Kitsekasvatajad riigi toetusele ei looda (1) Hoone läbimõeldud soojustamine vähendab küttekulu Ilmajutt: õhumasside kaasatoodav ilm on eripalgeline Päikesevitamiin tagab terved luud Noored viljapuud vajavad talverüüd Tartu Tudengid nõuavad alamakstud õppejõududele palka juurde KIRI: ettevaatust, autojuhid, suvi on läbi! Indrek Mustimets: Kuidas kalmistut taaskasutada? Komandeeringuaruanne (1) Raadi kolme asfalditehase hais levib kilomeetrite taha (1) Esimene pood toimetab Tartus toidukraami koduukse taha, teistel läheb veel aega Rahvatantsijate koorekiht täidab nädalavahetusel muuseumi PÖFFi film: Hiina võim kontrollib laste saamist KIRI: häda bussiliiklusega (7) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid?

2 min lugemist
Herman Kelomees FOTO: Mihkel Maripuu

Postimees alustas eile regulaarselt faktikontrollide kirjutamist, et tuua selgemalt esile tõusvas joones levivad valeväited. Faktitäpsus on ühiskondlikus arutelus osalejale madalaim latt, eriti üleriigilises meedias. Seetõttu võiks arvata, et vigu tehakse pigem vähe, eriti nende poolt, kellel on peale enda teadmiste ka nõunikud või terved ministeeriumid, mille abil oma argumente kindlustada.

Tasub silmas pidada, et igasugune demagoogia või kahtlane väide ei ole faktikontrollile allutatav. Fakt kui selline on midagi, mis on kindlalt teada ning mille suhtes on subjektiivset tõlgendamisruumi minimaalselt või üldse mitte. Igasugune lennukas poliitretoorika ei ole faktikontrolli materjal.

Kõhutunde järgi on faktikontrolli eesmärk enamikule selge: mida faktitäpsem on avalik arutelu, seda kvaliteetsem see on, ning seda paremad saavad ühiskonnaelu korraldavad otsused. Tegelikkus pole kahjuks nii lihtne. Elu on näidanud, et poliitikud, kelle prioriteet sisulisuse ja kõige muu väärtusliku ees on iga hinnaga pildis püsimine, ei kavatsegi ka süstemaatilise faktikontrollimise ees kohkuda.

Vastupidi, kui igasugusel tähelepanul on poliitiline väärtus, on faktikontrollimisel ja poliitikaajakirjandusel laiemalt oht saada ära kasutatud nende poolt, kelle ohjeldamine on üks ajakirjanduse peamisi mõtteid. Et selline tegevus on kohati sihilik, oleme ühe erakonna meediastrateegiast ka näinud.

Faktikontrollil on oht saada ära kasutatud nende poolt, kelle ohjeldamine on üks ajakirjanduse peamisi mõtteid.

Psychology Today on kirjutanud, et faktikontrollid üldiselt ei mõjuta lugejate juba kinnistunud seisukohti. Mainekas ajakiri ütleb, et faktikontrolli mõju vastu töötavad kaks inimloomuse probleemi. Esimene on inimeste omadus tunda vastumeelt olemasolevaid seisukohti kõigutavate väidete suhtes, kusjuures rohkem haritud inimeste seas on see impulss tugevam. Teine on karjainstinkt ehk loomulik soovimatus kalduda kõrvale kogukondadest, kuhu kuulutakse.

Niisiis saab faktikontrollil ja kriitilisel poliitikaajakirjandusel olla tõeline mõju alles siis, kui inimesed on saanud põhjalikku ümberõpet oma loomulike impulsside mahasurumiseks. Ajakirjandus üksi sellega toime ei tule, kasu saab siin olla vaid sellest ühiskondlikust institutsioonist, millel on aeg ja ressursid inimese kujunemisega põhjalikumalt tegeleda. See on haridussüsteem, kus võiks näiteks ühiskonnaõpetuse raames käsitleda faktikontrolle ja ajakirjandust laiemalt üheskoos inimloomulike hoiakute teadvustamise teemadega.

«Vale suudab reisida ümber maakera, enne kui tõde saapad jalga saab,» kõlab tihti Mark Twainile omistatav tsitaat. Kiire faktikontroll näitab, et Mark Twain pole midagi sellist öelnud.

Seotud lood
20.11.2019 22.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto