Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Andi Hektor: metsikud metseenid ja akadeemiline patriotism

2 min lugemist
Andi Hektor.  FOTO: Erakogu

Meie viimased valitsused on olnud teaduse ja kõrghariduse rahastamisel kitsid. Maailmas ringi vaadates näeme, et vanades rikastes riikides jagavad jõukad inimesed ja ettevõtted heldelt stipendiume ning grante õpetlastele. Ka Eesti rikkuse rasvakiht kasvab jõudsalt. Kas oleme juba sealmaal, et metseenlus muutub normiks, või kas võime loota, et metseenlus täidab tasapisi kitside poliitikute jäetud rahastustühimiku?

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Olles õppinud-töötanud üsna paljudes ülikoolides ja teadusasutustes üle maailma, mõtlen sellele, kuidas käivad asjad ühes kultuuriruumist ja kuidas teises. Vanades rikastes riikides torkab silma, et ülikoolide juures on jalaga segada kõikvõimalikke fonde, kes jagavad stipendiume üliõpilastele, aga ka ka päris kopsakaid teadusgrante teadlastele ja õppejõududele. Leidub elavate jõukate jagatavat raha ja pärandifonde, aga ka ettevõtete välja pandud stipendiume. Kui personaalse rahaga toetatakse pigem abstraktsemat alusteadust ja maailmapäästjalikumaid õppevaldkondi, siis ettevõtete toetused on pragmaatilised, toetades jagajate tegevusvaldkondi. Ühe asja peab siinkohal selgeks tegema: üheski riigis ei suuda eraraha anda kaugeltki võrreldavat panust maksumaksja «metseenlusega» avaliku sektori raha näol. Siiski, maailma tippülikoolides võivad eraannetused moodustada väga arvestatava osa nende teadus- ja õpperahast.

Eriti anglosaksi maades jääb silma akadeemiline patriotism. Ülikoolide vilistlased elavad kaasa oma ülikooli käekäigule ja jäävad terveks eluks selle patrioodiks. Alma mater kirjutatakse uhkusega oma eluloosse ja see on sage teema viisakusvestluses. See väljendub lobitegevusena ja rahaliste toetustena ülikoolile, aga näiteks ka selles, et oma lapsed soovitakse panna samasse ülikooli, kus kunagi ise õpiti. Jõukamad vilistlased pärandavad osa oma varast nimelistesse fondidesse ülikoolide juures.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto