Andrus Karnau: musta raha transiitmaa

Andrus Karnau. FOTO: Sander Ilvest

Valitsus vaatab, käed jõuetult rippu, pealt, kuidas etteheited Eestile musta raha transiidis iga nädalaga aina tugevamaks lähevad, kirjutab kolumnist Andrus Karnau.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Eesti valiti musta raha transiidikoridoriks, sest Eestis on nõrgad regulaatorid. Sellest tekkiski musta raha omanikel huvi, sest nad said aru, et Eesti võimud ei suuda rahavooge kontrollida,» ütles Transparency International Russia asedirektor Ilja Šumanov «Aktuaalsele kaamerale», kommenteerides Swedbanki kaudu toimunud tehinguid.

Sellisele süüdistusele on keeruline midagi vastata, sest Eesti valitsus pole soovinud algatada uurimist, et selgitada, kas poliitikute või riigiametnike tegevus võis aidata kaasa sellele, et läbi Eesti pankade liikus aastaid kahtlane rahavoog. Swedbankil, SEB-l ja Danskel on mugav üllitada Stockholmis ja Kopenhaagenis raporteid, mis veeretavad kogu süü eestlaste kaela. Eks tehtigi, aga seda ei saanud teha emapankade juhtide teadmata.

Krediidipank – läheb nüüd Coop Panga nime all börsile – sattus 2016. aastal USAs sanktsioonide alla, sest oli üks ettevõtteist, kes vastutas Ukraina separatistide toetamise eest. Toona oli panga suuromanik Venemaa kontsern VTB Group. Lühend tuleb nimest Vneštorgbank ehk Välismajanduspank.

Krediidipanga USA sanktsioonide alla sattumist tervitas Eesti finantsjärelevalve juht Kilvar Kessler kiretult: «Sanktsioon Krediidipanga tegevust ei mõjuta.» Danske 200 miljardi euro skandaali puhkemiseni oli tol hetkel jäänud kaks aastat.

Venemaa ärisidemete alahindamine pole ainult Eesti võimude probleem, sest ka Taani võimud keeldusid 2013. aastal Bill Browderi avaldust uurimast. Nüüd võtavad nad Browderi avaldust tõsiselt.

21.11.2019 23.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto