Sisukord
AK
Postimees
07.12.2019
Eesti Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (2) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) Riigireetur Herman Simm pääseb trellide tagant (1) Apteegireformi põrmustamise plaan kubiseb hulgimüüjate jutupunktidest (25) Noored katsetavad ellujäämise piire Jaaganti poliitikaradar. Ministrid Robin Hoodi sukkpükstes (10) Peaminister jättis ametnikud rünnaku alla (49) Aeg 43 kohtunikule: süvenege, ärge olge emotsionaalsed! (8) Eesti õppis Euroopa esimeseks (8) Kümme kohtumist ja surve ametnikele: Sõnajalad leidsid Martin Helmes liitlase (84) II samba raha ei ole väljavõtmise järel kohtutäiturite eest kaitstud (14) Eesti firmast hargnevad rahvusvahelise petuvõrgustiku niidid (4) Otse Postimehest ⟩ Maaeluministri kandidaat Arvo Aller: olen olnud nii kaevur kui ka traktorist (2) Majandus Proffidele kallis, väikeinvestoritele kõlbas väga hästi (1) Google’is algas uus ajastu Suurem trahv täitureid ja notareid ei kõiguta Tuumajaama mehed sõidutavad Kunda juhid Soome (5) Riigikontrolli hinnangul ei valmi Rail Baltic õigeks ajaks (10) Oskari lihatööstus listeeriast prii Estanci juht: kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstu või pensionile ikka (19) Välismaalased: Tallinn on mõnusam kui Skandinaavia (13) Maksuamet kummutas rahandusministri maksuväite (1) Pensionifondid pidasid Coopi liiga kalliks, kuid rahvaaktsiana see töötas Soome investorid toovad Eestisse 100 miljonit (7) Välismaa Demokraadid peavad Trumpiga sümboolset lahingut Oliver Ait: USA roll oma liitlaste lepitamisel Aasias on endiselt määrav Auschwitzis käinud Merkel nimetas natsikuritegude mälestamist Saksamaa kohustuseks (3) Kohalik vaade ⟩ Eesti edu PISA testis raputas soola leedulaste enesehaletsuse haavale (12) Postimees Berliinis ⟩ Venemaa sanktsioonide vastased teevad üha kõvemat häält (7) Pahameel pensionireformi üle seiskas Prantsusmaa (2) Viis aastat keset Donbassi rinnet: «Kuskil on kindlasti veel hullem elu!» (2) Hiina lubab Ameerika Ühendriike uiguurieelnõu eest karistada (2) Kimi ratsaretkes nähakse vastanduva poliitika kuulutust Saksamaa palus lahkuda kahel Vene diplomaadil Postimees Londonis ⟩ Korras kaitsekulud tõid NATO idatiiva liidritele tasuta lõuna Trumpiga (11) Arvamus Energiast pungil Olari Elts Tänusõnad õpetaja rahakotis (4) Usalduse kaotanud mees (2) Ei vabanda ealeski (84) Juhtkiri: identiteet ja emotsioonid Evelyn Kaldoja: poliitiline klassikokkutulek (1) Juhtkiri: apteegireformi silmamoondus (3) Karl-Eduard Salumäe: saab ka naastumürata. Ilmselt (6) Kalev Stoicescu: võimumehed söönud ja NATO terve? (4) Andrus Karnau: asjatundmatu kohtunik (15) Marek Reinaas: unustage solidaarsus (49) Meie Eesti Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (1) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (2) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Digikratt – tõlk arsti ja patsiendi vahel Tiina Tambaum: naised ei mõista vanu mehi (2) Nõmme vanamehi seob jutu- ja tehnikahuvi Garaaž on rohkem kui vaid üksindustõrje Aimar Altosaar: kohtadest, kus vanadel meestel on hea Erkki Koort: e-resistentsus annab tunda ehk kui palju kulub e-riigi kaitsele (1) Toomas Vaks: kas ja kes peaks kartma küberohtu? (1) Kultuur Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (1) Teispoolsus on juba siin Konrad Mägi Torinos. Miks see on tähtis? Mida soovib Olari Elts ERSOs muuta? Lauri Lagle lavastuse mitu probleemi Mogri Märt – vihmausside jumal Maailmade langemise heli Hedvig Hansoni hetked Kurt Ellinguga Inimene ilu ja koleduse vahel Sõjafotograafi kogemused: kuidas portreteerida põrgut? (1) Sport Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (13) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Vips uutes oludes jätkuvalt võimas Kristin Kuubal sulgpallis olümpiakoht peaaegu käes Aasta treeneriks pürib ka kolm juhendajate paari Rocki ja korvpalliliidu kukepoks, mõlemal oma tõde Kalev/Cramo hoiatab: uus seadus sunnib tegevuse lõpetama Ekskalevlased alustasid pingil, aga hullasid platsil Nõmme Kalju uusi treenereid seob huvitav fakt Sõprade võimutsemist teleri vahendusel jälginud Ilves: koondis tervikuna on pööraselt hea Tervis Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Õnnetuses jala kaotanud teadlane: teadlik hingamine päästis mu elu Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (1) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (31) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (9) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Kõrvamarjakire plahvatus Hiinas Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (1) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Salemi kogudus kogub laadal Süüria põgenikele raha Bakteritelt on õppida midagi, mis aitab inimese geene ravida Julia Beljajeva särab taas parimate seas Ratas ootab erasektorilt rohkemat (1) Elleri kool tähistab juubelit terve aasta Vigastus aitas Ingeril valida jalgpalluri- ja muusikukarjääri vahel Irja Alakivi: Soome mäletab oma suurkujusid Tudisev ätt muutub laval möllavaks nooreks Rahvusülikool sai tuule tiibadesse välisõppejõudude toel Rüsijää Emajõel lõhkus Kvissentali kaks paadisilda ja murrab edasi allavoolu Hirmul lapsed kutsuvad politseid koju appi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Sada surma ja sünnitust

4 min lugemist
Anna Świrszczyńska 1965. aastal. FOTO: Andrzej Szypowski/east News

Anna Świrszczyńska (1909–1984) oli arbujate, Betti Alveri ja Kersti Merilaasi kaasaegne. Ta sündis edutu kunstniku tütrena Varssavis, jäi Esimese maailmasõja aegses viletsuses napilt ellu, avaldas enne Teist maailmasõda tunnustust pälvinud kirjanduspalu (kunstiainelisi proosaluuletusi), osales 1944. aasta Varssavi ülestõusus medõena ja oli määratud mahalaskmisele, pärast sõda elas Krakówis kirjanike majas, oli 1953–1968 abielus endast neliteist aastat noorema näitleja Jan Adamskiga, kasvatas tütart, hooldas oma vanemaid, kirjutas hulga näidendeid, lasteraamatuid ja tegi igasugust muud kirjatööd (enda sõnul „haltuurat“), püsides poola kirjanduselu serva peal.

Kuni alles kuuekümnendates eluaastates leidis ta päris omaenda isikupärase luuletajahääle. Seni enese ja oma kaasaegsete isiklikku kogemust alla surunud kirjanik avanes ühtäkki luuleraamatutes „Tuul“ (1970), „Olen naine“ („Jestem baba“, 1972 – seda võib vist tõlkida ka „Olen vanamutt“?), „Ma ehitasin barrikaadi“ (1974), „Õnnelik kui koera saba“ (1978) jt. Anna Świrszczyńska luule väärtustamisele aitas palju kaasa Czesław Miłosz, kes üle pika aja 1981. aastal kodumaad külastades kohtus uuesti juba sõjaajast tuttava poetessiga. Miłosz tutvustas, tõlkis ning avaldas tema luulet Ameerika ajakirjades ja antoloogiates suupärasema nime Anna Swir all. Kuid rahvusvaheline tuntus saabus alles postuumselt. Nüüd saab tänu Hendrik Lindepuule lugeda ka eesti keeles läbilõiget Świrszczyńska luulest.

Tegu on äratuntavalt sõjajärgse poola luulega. Sarnasused Lindepuu tõlgitud Anna Świrszczyńska nooremate kaasaegsetega, nagu Tadeusz Różewicz, Wisława Szymborska ja Zbigniew Herbert, on ilmsed: samasugune lakooniline, ornamentidest puhastatud stiil, luuletused kui novellikonspektid, kondikavale taandatud jutustused, iroonia, teemaks ihu ja hinge suhted, elementaarse „palja elu“ väärtustamine, keha kannatused, mõnevõrra ka rõõmud. Kui mõne Świrszczyńska luuletuse omaette võiks omistada ka Różewiczile (kellega Świrszczyńskal olid lähedased suhted) või Szymborskale, siis suuremal hulgal, tsüklikaupa lugedes tulevad esile just Świrszczyńskale äravahetamatult omased jooned.

Eestikeelne kogumik koosneb kolmest terviklikust osast. Esimene ja kõige mahukam, mille järgi raamat oma pealkirja on saanud, räägib Varssavi ülestõusust 1944. aasta augustis-septembris. Need sadakond luuletust kirjeldavad sadakonda suremisvõimalust tolles kaks kuud väldanud põrgus ja genotsiidis: õhupommid, kuulid, tulekahjud, lämbumine, nälg, haigused. Vaatepunkte, millest sündmusi nähakse, on palju, peamine neist siiski autori alter ego, halastajaõe oma.

Kirjeldatud surmade taga olid muidugi Saksa sõdurid. Kuigi nad mõnes luuletuses figureerivad ka inimkujuliste tegelastena, jäävad nad enamasti taustale, anonüümseks loodusjõuks. Świrszczyńska tähelepanu on ülestõusnutel ja ülestõusu ohvritel. Ka moraalsed valikud jäävad kannatajate poolele – mis järele mõeldes tundub ekstra julma ajalooirooniana.

Poolakad ise ja nendele kaasatundjad on sõjajärgsel ajal vaielnud end peaaegu sõlme ülestõusu vajalikkuse, läbimõelduse, kangelaslikkuse ja ohvrite, pagulaste vastutuse ja liitlaste rolli üle, teinud endale etteheiteid ja süüdistusi, otsinud õigustusi, loomulikult ka mälestanud ja ülistanud sangareid. Neis vaidlustes on rängalt riidugi mindud – väidetavasti läksid kaks geeniust, Zbigniew Herbert ja Czesław Miłosz Californias pöördumatult tülli just Varssavi ülestõusu meenutades. Seevastu vastasjõud, tõelised tapjad ehk sakslased, on laiemas teadvuses jäänud justkui näota tulnukarmeeks.

Świrszczyńska luuletused Varssavi ülestõusust said oma kuju alles veerand sajandit pärast nendes kirjeldatud sündmusi. Räägitagu palju tahes autori surmast, „tekstuaalsusest“ või biograafilise lugemisviisi õigustamatusest, süvendab teadmine, et luuletused põhinevad autori isiklikul kogemusel, nende mõjujõudu. Kas me võtaksime neid samamoodi südamesse, kui peaksime neid näiteks hoopis mõne nüüdisameeriklase loominguks? Kuigi mõni üksik pala, nagu „Poeg unustas ema“, mis räägib söekottidel janusse surnud emast, kelle hüüdeid püssi puhastamisele keskendunud poeg ei kuule, kisub pateetiliseks kätte, on üldiselt Świrszczyńska luuletuste tugevuseks nende ebaideoloogiline ja loosungivaba vaatenurk.

Ülestõusnute motiive küll mainitakse, aga luuletaja pilk jääb halastajaõe omaks. See keskendub elavatele ja kannatavatele kehadele – pealkirjas mainitud barrikaadidki kerkivad peamiselt surnukehadest. Kannatavate kehade kõrval on luuletustes juttu ka lähedastest inimsuhetest, eriti ema ja laste vahelistest. Meeste maailm, ideoloogia, kõrged aated, patriotism – see kõik jääb küll enesestmõistetavaks, aga kaugemaks tagapõhjaks.

Raamatu teine tsükkel sisaldab tihedaid ja võimsaid feministlikke pilte naiste, peamiselt maanaiste saatusest, rõhuga sünnitamisel ja koduvägivallal. Näiteks „Perekond“: „Mees läheb naise poole / rusikad püsti. // Pühib kui kärbsed pükstelt / kaks väikest kätt, / mis üritasid teda kinni hoida.“ Tsükkel lõpeb lakoonilise epitaafiga: „Sündinud musta tähe all / sünnitasime / maailma.“ Raamatu kolmas osa koosneb postuumselt ilmunud südamlikust tagasivaatelisest sarjast, mis räägib luuletaja isast ja emast.

„Ma ehitasin barrikaadi“ on võimas ja liigutav raamat. See annab ülevaate ühe originaalse luuleande maailmast. Aga päris panoraamne see ülevaade ka pole. Hendrik Lindepuu mainib raamatu eessõnas diskreetselt Anna Świrszczyńska raamatu „Olen naine“ teist osa, kolme erootilist poeemi, öeldes, et need jäägu „ootama tõlkijat, kellele see teema on lähedasem“. Tõepoolest, ühegi tõlkija sisseelamisvõime, valdkond, kus end koduselt tuntakse, ei saa olla piiritu, kuigi oleks absurdne eeldada, nagu suudaksid naiste värsse tõlkida ainult naised või vastupidi.

Lõppude lõpuks oli ju Anna Świrszczyńska tähtsaim tutvustaja-tõlkija laiemale maailmale just nimelt Czesław Miłosz. Ja üks asi, mis Miłoszit paelus, oli nimelt Świrszczyńska erootiline hilisõitseng. (Muide, käesoleval aastal publitseeriti Poolas Świrszczyńska intiimpäevik „Ikka veel armastan“, mis on taas äratanud huvi luuletaja ebakonventsionaalse, oma ajast ette rutanud isiku vastu.)

Miłosz kirjutas, võib-olla liialdades, et Anna Świrszczyńska luule põhiteema on ihu või keha – „ihu armastusekstaasis, ihu valus ja hirmus, üksindust pelgav ihu, lokkav, pagev, laisk; sünnitava naise ihu, puhkav, norskav, hommikuvõimlemist tegev, aja voolamist ja aega ühele hetkele taandav ihu“. Eessõnas ühele Świrszczyńska raamatuist tsiteerib Miłosz luuletaja arutlust oma lähtekoha üle: „Kuidas kirjutada luuletusi? Vastuseid sellele on sama palju nagu kirjutajaid. Aga mina isiklikult arvan, et miski ei asenda inspiratsiooni psühhosomaatilist fenomeni. See annab luuletusele justkui bioloogilise eksistentsiõiguse. Luuletajast saab siis antenn, mis püüab maailma hääli, meedium, mis väljendab tema enda alateadvust ja kollektiivset alateadvust. Hetkeks valdab ta siis rikkust, mis tavaliselt kättesaamatu, ja kaotab selle, kui see hetk saab mööda.“

Tõsi, see „psühhosomaatiline“, bioloogiline aspekt on eestikeelseski kogus aimatav, aga kaudsemalt. See tõuseb esile sõjatsükli kehalisuses (luuletustes nagu „Ma tassisin siibreid“, „Mädanes elusalt“ jt), ränkadest naiskogemustest kõnelevas teises tsüklis või isa ihu lõhna kaduvusest kõnelevas luuletuses „Pesen särki“. Aga need Świrszczyńska luuletused, milles pöördutakse mõne kehaosa (kõht, reis) poole või mis jätkavad baroki poeetikast tuntud ihu ja hinge dialoogi, ootavad alles eesti lugeja avastamist.

Neis ilmneb intellektuaalsuse ja meelelisuse eriskummaline ühendus – stiil jääb jahedaks, arutlevaks, pisut irooniliseks (umbes nagu Szymborskal), teemad seevastu on kehalised, lihalikud, ekstaatilisedki. Kuna meiegi kultuur on Świrszczyńska teedrajavale ebakonventsionaalsusele järele jõudmas ning Świrszczyńska poeetika on ise nii napp ja elementaarne, siis võib-olla leiab see osa tema loomingust veel avastamist uute võimalike (nais)tõlkijate poolt.

Anna Świrszczyńska „Ma ehitasin barrikaadi“ on sel aastal eesti keeles ilmunud luuleraamatutest üks meeldejäävamaid. See avab mitu ust ühte erakordsesse luulemaailma – ja jätab ühe ukse veel teistelegi avada.

Anna Świrszczyńska

„Ma ehitasin barrikaadi. Valik luulet“

Tõlkinud Hendrik Lindepuu

Hendrik Lindepuu Kirjastus, 2019

187 lk

Anna Świrszczyńska, "Ma ehitasin barrikaadi: Valik luulet". FOTO: Raamat
Seotud lood
06.12.2019 08.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto