Sisukord
AK
Postimees
23.11.2019
Eesti Järvikule on kasulikum mitte ise lahkuda (60) Kool, kus laps vastutab ise ja õpetajad ei kamanda (47) Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes! Majandus Börs viitab majanduse jahtumisele Välismaa Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Endine luurejuht: Hiina tahab kaaperdada Austraalia poliitika (6) Foto: Indoneesia linn üritab lapsi «tibustada» Vučić: nn luurajaloo video võtsid üles Serbia eriteenistused (1) Tiido: soomlased vaatavad Eestit endiselt kui väikevenda (10) Soome politsei on saanud kaebusi vanade TV-sarjade kohta (15) Gabriel Richard-Molard: suur koalitsioon on surnud, elagu väike koalitsioon Arvamus Juhtkiri: kliimamuutuv toidulaud (1) Sander Punamäe: hongkonglased on Helme pärast kadedad (17) Peaministri riskiinvesteeringud (15) Lask Trumpi tagalast (6) Eesmärk oli võita aega (6) Meie kaaslane ka nutiajastul Kultuur Pulk & Pulk: müsteerium lahendatud! Saa teada, kes on kes ... nagu pisarad vihmas (2) PÖFF: Ajupestud inimesed, segased noored ja hinge kriipivad loomad Sport Tobreluts: oleme natuke paremad kui eelmisel hooajal Märtsis heideldakse koha eest päikese all Paavo Kivise peale mõeldes Nõmme Kalju värbab uut treenerit. Pildil ka Marko Kristal Verinoor Venemaa iluuisutaja püstitas lühikavas maailmarekordi Merendus Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Reis Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid AK Tallinn 800: puupulgad, mis kõnelevad keskaja infotehnoloogiast EKI keelekool: kuus­kümmend tuhat eesti murdesõna Rein Veidemann: e-kultuur ja/kui keelevahetus (3) Rahvusatlase koostaja: sellega sai täidetud lünk Eesti kultuuriloos Kõik need hetked kaovad ajas... ... nagu pisarad vihmas (2) Mesikäpp. Lapsed ei oska kükitada ega telekat vaadata! Mesikäpp. „Lollimaja“, Eesti kõigi aegade rajum suhte-reality! Arter Pulk & Pulk: müsteerium lahendatud! Saa teada, kes on kes Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Kertu Jukkum: Seiklused või torud? (2) Meremuuseumi juht Urmas Dresen: Üks korralik muuseum ei tohiks tiluliluga üle pingutada «Admiral Bellingshauseni» ekvaatoriületust saatsid salapärased veealused hiiglased ja Neptun ise PÖFF: Ajupestud inimesed, segased noored ja hinge kriipivad loomad Naised Köögis näitas tänaval hämmastavat julgust (9) Läheb vaidluseks! Võidusõidufilm «Le Mans ’66»: kaks arvamust Saladused skungi selja taga. Kuidas loodi kolm kuulsat sõjalennukit? Naiste jõudemonstratsioon (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kõik need hetked kaovad ajas...

7 min lugemist
"Blade Runneri" ikoonilised maastikud on justkui tegelikkuseks saanud. FOTO: Kaader filmist

Ridley Scotti 1982. aastal ilmavalgust näinud ulmefilm „Blade Runner“ kuulub mu isiklikku filmide esikümnesse – kuigi tegemist on ulmekaga, leiab selle tegevus aset planeedil Maa ning selle toimumisaeg on väga konkreetne: 2019. aasta november. Ehk siis just praegu.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Olgugi et „Blade Runner“ sündis vaevaliselt ning filmi algne kinoversioon, mida Scott filmistuudio puhul muutma pidi, pälvis omajagu kriitikat, on „Blade Runner“ aja jooksul muutunud legendiks. Seda eriti pärast 2007. aastal ilmunud n-ö lõplikku versiooni, mille loomisel oli jäme ots lõpuks režissööri käes ning millest lähtun oma siinses kirjutises ka mina.

Algse linaversiooni parandamine on tulnud filmile ainult kasuks. Näiteks kaotati ära loo peategelase, mässavaid replikante – orjatööks toodetud inimesesarnaseid tehisorganisme – jahtiva Rick Deckardi (Harrison Ford) voice over-kommentaarid, kuna need illustreerisid sageli seda, mida vaatajale juba näidati. Samuti muudeti filmi lõppu: algses versioonis püüti süngest loost pigistada välja laiatarbe­finaal, mis püüdis panna vaatajaid uskuma, et üle noatera pääsenud armastajad on teel kui mitte eldoraado, siis ikkagi parema elu poole.

Miks mulle „Blade Runner“ niivõrd meeldib? Praegu, tõelises 2019. aasta novembris, on huvitav mõelda sellele, kuidas kujutati 1980. aastate alguse ulmefilmis ette praegust ajamomenti. Ma olin 1982. aastal 11-aastane ning tean selgesti, et maailm on tugevalt muutunud, ent kui vaadata Los Ange­lese piirkonna või terve California poole, pole Scotti kujutatud düstoopia ometi teostunud.

Õieti on teostunud sootuks teistsugune düstoopia.

22.11.2019 25.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto