Sisukord
Meie Eesti
Postimees
25.11.2019
Eesti Militaarhuviline Oleg hoidis Mustamäe korteris 200 kilo lõhkeainet (3) Loomakaitsjad avaldasid meelt puurikanade kaitseks (2) Täna selgub maaeluminister Mart Järviku saatus (5) E-residentsuse üks loojatest: oleme viinud Eesti maine täiesti uuele tasemele Ida-Virumaalt leiti haruldane viikingiaegne sõlg Majandus Eesti tuumajaama eestvedaja: teeme kohalikele hea pakkumise (1) Eesti disainifirmad paotavad ust Jaapani turule Välismaa Trump sai miljardärist konkurendi Vietnamlaste surmaga seotud inimsmugeldajad lähevad kohtu ette Briti professor: me ei tea, miks me Brexitit teeme (2) Dubai kõrbes kasvatatakse Norra eeskujul lõhet (1) Arvamus Juhtkiri: kantsleri näidishukkamine (33) Erkki Koort: pildid, mis seadustavad okupatsiooni (43) Jaan Sootak: ähvardamine kui vaimne vägivallakuritegu (1) Martin Mölder: kaks ühe vastu – erakondade reitingute võrdlus (1) Jean-Pierre Maulny: Macron ja NATO matused (1) Sandra Roosna: mis saab meie eesti keelest Meie Eesti Karmen Palts: lapse vajadus määrab vanema ja õpetaja suhtluse (2) Riin Seema: pedagoogiline võimuvõitlus Martin Ehala: keda toetada kodu ja kooli vaidluses? Kultuur Raamist väljas: Kukutada valitsust? Loominguliselt! (1) Addamsite perekonna allakäik PÖFF: Filipiinide ema groteskid PÖFF: Mina poksin, sina respekteeri PÖFF: Balkanimaa politseinike kibe leib Sport Tagasi sünnisaarel. Ehk ka uue treeneriga koondises Draama, rõõm ja põhjapõder Eesti meesvehklejate olümpiarong kaugeneb Arnett Moultrie tagasi Kalev/Cramosse? Tartu Kingitud jõulupuu saadeti teele heldimuse ja silmaveega Priit Pullerits: naiivsed kliimasõdalased (32) Tühjana seisnud raeplatsi ruumid saavad miljoni eest uue elu Lõhkumistoas võib rahus laamendada Tartu Postimehe piparkoogivõistlus ootab tänavusi meistriteoseid Välimise ilu otsingutel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Riin Seema: pedagoogiline võimuvõitlus

5 min lugemist
  • Moraalse arengu ja võimuteooriate järgi ei saa koolis loota vaid heale sõnale.
  • Õpetajal on vähe vahendeid õpilase või lapsevanema agressiivsuse haldamiseks.
  • Taanis ja Norras on koolil rohkem õigusi õpilast eriõppele määrata kui Eestis.
Koolis peab olema koht, kuhu endast välja läinud õpilane turvaliselt rahunema saata. Pildil on Tartu Puškini kooli logopeed-eripedagoog Uljana Väizja (püsti, keskel) ja kooli psühholoog Tatjana Tsvetkova (vasakul) tunnetustoas. FOTO: Margus Ansu

Eesti õpetajaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja õpetajaid võimestada. Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema soovitab Põhjamaade kogemusele toetudes, mida ette võtta.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Uus haridusstrateegia suunab mõtlema, mida on vaja teha selleks, et Eestis jätkuks õpetajaid ka kümne aasta pärast. Eksperdirühm rõhutab õpetaja autonoomia ehk valikuvabaduse tähtsust. Samas on paradoksaalne, et praeguses kaasavas haridussüsteemis, kus õpivad koos väga erineva vaimse ja moraalse arengutasemega ning õpimotivatsiooniga lapsed, on pedagoogide õigused ja mõjutusvahendid tegelikult väga piiratud.

Näiteks puudub õpetajal võimalus öelda ei ja keelduda õpetamast last, kes vaatamata õpetaja ja tugipersonali pingutustele tunnis kaasa ei tööta ja korrale ei allu. Ka on vähe võimalusi õpilaste või lapsevanemate agressiivsust ohjeldada. On suur võimalus, et õpetaja sellises olukorras läbi põleb ja koolist lahkub.

Kelle käes on võim?

Praeguste seadustega on kõige suurem võim antud näiliselt kõige nõrgemale osalisele – õpi- ja käitumisraskustega lastele ja nende vanematele. Agressiivselt käituv laps võib osutuda õppegrupis kõige tugevamaks, aga kui tema vanemad probleemi ei tunnista, on nii õpetaja kui ka juhtkond abitus olukorras. Lasteaial või koolil ei ole laste ja perekondade korrale kutsumiseks muid võimalusi kui veenmine. Sekkumiseks on tarvis pöörduda lastekaitse või politsei poole.

Eeldame, et iga vanem soovib oma lapsele kõige paremat. Samas näitab lasteaedade ja koolide praktika, et paljud vanemad ei soovi, et eripedagoog, logopeed või psühholoog lapse õpi- või käitumisraskuste korral tema last arendaks. Kõrgharidusega tugispetsialistid valdavad teaduspõhised võtteid laste arendamiseks ja neil on võimalus lapsega individuaalselt või väikeses grupis töötada, aga kui lapsevanem neile oma lapsega töötamiseks nõusolekut ei anna, siis ei saa spetsialist seda teha.

23.11.2019 26.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto