Sisukord
AK
Postimees
23.11.2019
Eesti Järvikule on kasulikum mitte ise lahkuda (60) Kool, kus laps vastutab ise ja õpetajad ei kamanda (47) Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes! Majandus Börs viitab majanduse jahtumisele Välismaa Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Endine luurejuht: Hiina tahab kaaperdada Austraalia poliitika (6) Foto: Indoneesia linn üritab lapsi «tibustada» Vučić: nn luurajaloo video võtsid üles Serbia eriteenistused (1) Tiido: soomlased vaatavad Eestit endiselt kui väikevenda (10) Soome politsei on saanud kaebusi vanade TV-sarjade kohta (15) Gabriel Richard-Molard: suur koalitsioon on surnud, elagu väike koalitsioon Arvamus Juhtkiri: kliimamuutuv toidulaud (1) Sander Punamäe: hongkonglased on Helme pärast kadedad (17) Peaministri riskiinvesteeringud (15) Lask Trumpi tagalast (6) Eesmärk oli võita aega (6) Meie kaaslane ka nutiajastul Kultuur Pulk & Pulk: müsteerium lahendatud! Saa teada, kes on kes ... nagu pisarad vihmas (2) PÖFF: Ajupestud inimesed, segased noored ja hinge kriipivad loomad Sport Tobreluts: oleme natuke paremad kui eelmisel hooajal Märtsis heideldakse koha eest päikese all Paavo Kivise peale mõeldes Nõmme Kalju värbab uut treenerit. Pildil ka Marko Kristal Verinoor Venemaa iluuisutaja püstitas lühikavas maailmarekordi Merendus Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Reis Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid AK Tallinn 800: puupulgad, mis kõnelevad keskaja infotehnoloogiast EKI keelekool: kuus­kümmend tuhat eesti murdesõna Rein Veidemann: e-kultuur ja/kui keelevahetus (3) Rahvusatlase koostaja: sellega sai täidetud lünk Eesti kultuuriloos Kõik need hetked kaovad ajas... ... nagu pisarad vihmas (2) Mesikäpp. Lapsed ei oska kükitada ega telekat vaadata! Mesikäpp. „Lollimaja“, Eesti kõigi aegade rajum suhte-reality! Arter Pulk & Pulk: müsteerium lahendatud! Saa teada, kes on kes Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Kertu Jukkum: Seiklused või torud? (2) Meremuuseumi juht Urmas Dresen: Üks korralik muuseum ei tohiks tiluliluga üle pingutada «Admiral Bellingshauseni» ekvaatoriületust saatsid salapärased veealused hiiglased ja Neptun ise PÖFF: Ajupestud inimesed, segased noored ja hinge kriipivad loomad Naised Köögis näitas tänaval hämmastavat julgust (9) Läheb vaidluseks! Võidusõidufilm «Le Mans ’66»: kaks arvamust Saladused skungi selja taga. Kuidas loodi kolm kuulsat sõjalennukit? Naiste jõudemonstratsioon (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kuus­kümmend tuhat eesti murdesõna

2 min lugemist
"Eesti murrete sõnaraamat". FOTO: EKI

Sel aastal on „Eesti murrete sõnaraamat“ jõudnud tähelepanuväärse verstapostini. Ilmunud on kuus köidet (kokku 30 sõnaraamatuvihikut), mis hõlmavad märksõnu a kuni osatama – nii on üle poole suursõnaraamatust valmis saanud.

Sinisekaanelised murdesõnaraamatu vihikud hakkasid ilmuma 25 aastat tagasi, 1994. aastal. Üks vihik mahutab laias laastus 200 lehekülge ning sisaldab keskmiselt 2000 märksõna. Seega võime keskeltläbi arvestada 60 000 olemasoleva murdemärksõnaga.

„Eesti murrete sõnaraamat“ hõlmab kõigi eesti murrete keelematerjali. Sõnaraamatu koostamise aluseks on Eesti Keele Instituudi murdesõnavara kartoteek, milles on üle 2,7 miljoni sõnasedeli. See varamu kajastab valdavalt eestlaste 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse keelekasutust. Sõnaraamatus on murdesõnu, -vorme ja näitelauseid kokku 117 ajaloolisest kihelkonnast (ehk murrakust), sealhulgas ka keelesaartelt Leivust, Lutsist ja Kraasnast.

Suure murdesõnaraamatu valmimine on olnud sadade inimeste ühistöö. Nende inimeste hulka kuuluvad oma kodukandi keelepruuki vahendanud keelejuhid ja korrespondendid, usinalt mööda Eestit rännanud kogujad, kogude korrastajad ja sedeldajad, samuti sõnastiku struktuuri välja töötajad, prooviartiklite kirjutajad, kõik koostajad ja toimetajad. Arvestades materjali mahukust ja mitmepalgelisust, on oluline roll olnud kanda trükki toimetajail, uuemal ajal ka tarkvaraarendajail ning arvutilingvistidel. Võrdluseks olgu öeldud, et akadeemilise murdesõnaraamatu koostamine pika aja vältel ei ole erandlik – näiteks Soomes on praeguseks jõutud l-täheni.

„Eesti murrete sõnaraamatu“ alguseks võib lugeda aastat 1922, mil algas süstemaatiline murdematerjalide kogumine Emakeele Seltsi juhatusel. Praegu tehakse sõnaraamatut Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex, mille kaudu on loodud ka veebisõnastik ja mille vahendusel lisandub sõnastikku järjekestvalt uusi märksõnu.

Seega saame lisaks sellele, et pool murdesõnaraamatust on valmis, tähistada veel üht olulist edasiarengut – kogu seni ilmunud materjal on nüüd saanud kasutatavaks ka veebis. Eesti Keele Instituudi murdesõnaraamatu veebilehel (www.eki.ee/dict/ems) on võimalik teha päringuid kõigi ilmunud märksõnade, nende tähenduste ja leviku kohta. Võimalus on sõnaraamatut lehitseda ka tekstifailidena. Soovime kõigile head sõnaraamatu kasutamist ning toredate murdesõnade avastamist!

Seotud lood
22.11.2019 25.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto