Poksist pole ma kunagi suurt lugu pidanud ning baarides või, veel hullem, kellegi kodus poksikotti rippumas nähes olen pigem naerma turtsatanud. Hüseyin Tabaki «Mustlaskuninganna» paneb selle spordiala aga uude, filosoofilisemasse ja sügavamasse konteksti. Ja muidugi pole see spordifilm.
«Mustlaskuninganna» on ülimalt füüsiline, emotsionaalne ja kirglik. Poks annab jõu, mis aitab Rumeeniast pärit üksikemal Alil Hamburgis immigrandina hakkama saada. Film, kus verd, higi ja pisaraid saab kogeda selle väljendi kõige otsesemas tähenduses. Poks, sörk, kõhulihased, hüppenöör ja jälle poks.
