Sisukord
Arvamus
Postimees
26.11.2019
Eesti EKRE kolmanda ministri hind oli tippametnik (57) Apteegireformi töörühma sõelale on jäänud turg vabaks lasta (1) Ukrainas kõrvetada saanud Teder teeb Kiievi kesklinna superinvesteeringu (4) Paljassaarde kerkib Eesti oma Hollywood Majandus Vapustus perefirmas: kalatehas pandi kõige kiiremal ajal kinni (43) Eestlased põlgavad lihavaba liha ära (15) Peterson Soome streigist: Eesti postiljonid on samas seisus, aga nad pole streigivõimelised (2) Välismaa Kardetud streigikaos jäi Helsingis ära Hongkongis võtsid demokraatiameelsed võimsa võidu Peep Peterson: Soome streik paneb Eesti ühingud mõtlema Arstid: Assange võib Briti vanglas peagi surra Kohalik vaade. Spiooniafäär Serbias Vene kurssi ei muuda Kohalik vaade. Mida tegi GRU ohvitser Kataloonias? (8) Arvamus Juhtkiri: juhtimisprobleem Ratas (20) Bretty Sarapuu: sõnum uppuvatelt saartelt Eiki Nestor: mitte ainult ametnik Lemettist (16) Andres Herkel: kuidas käia ümber Macroniga? (2) Meie Eesti Erkki Koort: kõik hiinlased pole riskiinvestorid (1) Suursaadik Marten Kokk: Eesti ei vaja just Hiina raha Kultuur Patoloogilise valetaja piinad Pentsik, rõve ja poeetiline Õhkav unistus minevikuraskuste järele Režissöör, kes jagaks rikkuse ümber Sport Tunnete ülekeemine luhtas võiduseeria jätkumise Kalev naasis võidulainele Ekskalevlased lahkuvad järjest koduklubidest Tervis Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Tartu Bussidele lisandub andureid, mis ajavad sahamehed kiiresti tööle Kodanikupäeva aumärgi pälvinud töötavad teiste heaks Noored võimlejad pääsesid maailma esiviisikusse Klaverimuuseumi filiaal Luunjas sai väärtusliku annetuse Janika Kronbergi seitse kujunes kaheksaks PÖFFi film: Vaatajat tabab paaniline pinge Meelelahutus Koomiks Sudoku

Bretty Sarapuu: sõnum uppuvatelt saartelt

2 min lugemist
Üleujutus Veneetsias FOTO: Andres Haabu

«Keegi ei hooli meist. Keegi ei päästa meid,» ütles muserdatud Veneetsia suveniirikaupmees pärast viimase poolsajandi ulatuslikemaid üleujutusi. Veneetslaste jaoks pole põhimure see, et hiljutine kõrgvesi tõi ligi miljardi euroni ulatuda võiva kahju, vaid teadmine, et igal hetkel võib samasugune katastroof neid uuesti tabada.

Üleujutustele lisab tõeliselt kibeda meki teadmine, et juba aastate eest pidanuks valmima taristuprojekt, mis kaitseks kümnetest saartest moodustunud linna kõrgvee eest. Selle tarbeks on kulutatud üle viie miljardi euro, aga tulemuseta. Veneetsiat ei kaitse endiselt miski ja osalt seetõttu, et hiigelsummast liikus märkimisväärne osa korrumpeerunud poliitikute taskusse.

Vaid vähesed kohalikud on lootusrikkad, et see kallis projekt iial valmib. Paljud on otsustanud oma kodulinna, ühtlasi maailma kõige omapärasema linna maha jätta ning Itaalia mandriossa kolida. Veel on jäänud turistid, aga kui suured üleujutused muutuvad sagedasemaks, lähevad ühel päeval ka nemad.

Isegi kui kurikuulus MOSE projekt millalgi valmib, võib see ekspertide sõnul olla lootusetult vananenud. Nimelt ei ennustatud aastakümnete eest mereveetaseme nõnda kiiret tõusu, mistõttu võivad praegu ehitusjärgus olevad barjäärid osutuda juba lähemas tulevikus kõrgvee kahjude ärahoidmiseks ebapiisavaks.

Paljud on otsustanud oma kodulinna, ühtlasi maailma kõige omapärasema linna maha jätta ning Itaalia mandriossa kolida.

Siinkohal jõuame kolmanda veneetslasi ärritava tõsiasjani. Nimelt teavad nad, kui tõrksalt tegutsetakse maailmas kliimamuutuste pidurdamiseks. Ka nende kodumaakond Veneto pole näidanud üles erilist innukust.

Iroonilisel kombel sattusid kohalike poliitikute jalad jahedasse Aadria mere vette just siis, kui eelarvet kavandades keelduti eraldamast raha mitmele kliimamuutuste pidurdamiseks mõeldud projektile. Kõrgvesi tungis kohaliku parlamendi hoonesse, kui rahastuseta jäi puude istutamise projekt ja kava, millega oleks linnale kuuluvatele hoonetele paigaldatud päikesepaneelid.

Seejuures on Veneetsia teadlased veendunud, et pole oluline, kas kliimamuutusi põhjustab inimtegevus või miski muu. Kui on probleem, tuleb seda lahendada, ütles Veneetsia rahvusvahelise ülikooli dekaan ja majandusteaduste professor Carlo Giupponi. Üllatuslikult pani ta kliimamuutustega võitlemise ülesande suuresti üksikisikute õlule.

«Kui inimesed väljendavad soovi muutuste järele, tuleb poliitikutel tegutseda. Kui tarbijad langetavad valiku rohelisemate toodete kasuks, siis viib see muudatusteni ettevõtluses,» tõdes teadlane lootusrikkalt, säilitades usu, et tema üleujutustest taastuvat kodulinna on veel võimalik päästa.

Seotud lood
25.11.2019 27.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto