Sisukord
Meie Eesti
Postimees
27.11.2019
Eesti Isamaa seisab Lemetti hukkamõistjate leeris (42) Neljarajaliste maanteede ehitusplaan sai näo (4) Tallinnas hakkavad tööle uued bussiliinid Majandus Kolm aastat kasvanud turg hangus vastu talve Soome fond ostab siin kortereid kokku (7) Välismaa Sentsov ülistas euroliitu ja hoiatas petva Putini eest (3) Albaania rannikualasid raputas tugev maavärin (1) Tallinna tunnel võib otsustada Arktika suurprojekti saatuse (6) Arvamus Juhtkiri: kinnisvaraturg korrastub (2) Maarja Vaino: Eesti – suure või väikese tähega? (9) Erkki Koort: lahenduseta jäänud lahendus (8) Mart Raudsaar: kes pakuks valgust? (1) Meie Eesti Rahvus ja emakeel on registris, usk mitte (3) Teadlane: kuni veerandi elanike elukoht pole teada (4) Kultuur Sirje Helme: Kunst võiks praegu liikuda just teaduse poole Kolme Wilde unenägu pisuhännaga PÖFF: ohtlik roosamannakristlus PÖFF: lapsuke süsteemi hammaste vahel PÖFF: kolm hädavalet ellujäämiseks Sport «Tuumalöök Venemaa spordi pihta» Tartu Ootamatu libedus niitis jalakäijaid jalust ja tekitas liikluses kaose Tuleval sügisel asuvad noored õppima katoliku gümnaasiumis Tiigi tänava büroohoone ehitusega läheb veel aega Rahvusülikooli aastapäev toob Toomemäele Tartu vaimu Sidesõlme direktor heitis enne lammutajaid oma kabinetile viimase pilgu Pahur Karoliina kaalub, kas pugeda põhku või ei PÖFFi film: Koera surm vallandab paranoilise sündmusteahela Gildi galerii avas telekunstniku mälestuseks tema maalide näituse Artur Kuusi karikatuur: viimane kandidaat Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Rahvus ja emakeel on registris, usk mitte

6 min lugemist
Inimestel peaks olema kohustuslik oma elukoht registreerida, arvab statistikaameti peadirektor Mart Mägi.  FOTO: Sander Ilvest

Rahvaloenduseni on jäänud natuke üle aasta. 3. detsembril kinnitab valitsuse loenduskomisjon rahvaloenduse programmi, kus muu hulgas on fikseeritud loenduse meetod. Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on loendust ette valmistades üheksa aastat registreid täiendatud ja täiustatud ning põhiandmetele lisaks uuritakse väiksemaid vastajate gruppe otse, küsides ka teadlasi huvitavaid muid tunnuseid, nagu näiteks inimeste emakeel ja usuline kuuluvus.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

2011. aasta rahvaloendust on väga kõrgelt hinnatud. Kas sealt on võimalik edasi minna ja teha veel paremini?

Alati saaks paremini! Tavaloenduse korraldamise kulu on kõrge, tunnused on aga registrites olemas. 2011. aastal otsustas valitsus eraldada erakordsed ressursid, et järgmine loendus saaks toimuda riiklike registrite põhjal. Kokku on selleks igal aastal investeeritud 1,5 miljonit eurot. Näiteks töötas rahvastikuregistris 20 inimest, kes parandasid andmete kvaliteeti. Sisse kanti ka vanu kirikuraamatuid, täpsustati inimeste sünnidaatumeid jms. Registrite kvaliteedi parandamise töö käib kogu aeg, see on läbiv tegevus. Enamik kvaliteedi parandamise töödest on seatud nii, et need peaksid lõppema aastaks 2021. Praegu võime kindlalt öelda, et registrite kvaliteet ületab selgelt eelmise rahvaloenduse aegset kvaliteeti.

Kas ELi direktiiviga riikidele kehtestatud kohustuslikult kogutavate andmete nimekirjas on muudatusi?

Selles osas muutusi ei ole. Need on samad 38 tunnust. Igal loendusel on muudetud riigisiseste vajaduste põhjal kogutavaid tunnuseid. Meil on üheksa registripõhist tunnust ja viis tunnust, mida kahjuks registrites ei ole. Mis tähendab, et me ei saagi öelda, et meie loendus tuleb 100 protsenti registripõhine.

26.11.2019 28.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto