Teadlane: kuni veerandi elanike elukoht pole teada

Allan Puur FOTO: TLÜ

Teadlased, kes kasutavad oma töös rahvastikustatistikat, möönavad, et statistika­amet on teinud registrite kvaliteedi parandamisel head tööd, kuid ei ole nõus, et sellest piisaks korraliku rahvaloenduse läbiviimiseks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rahvastikuteadlane Allan Puur ja majandusteadlane Raul Eamets, teadlased on kritiseerinud statistikaameti kavatsust viia 2021. aasta rahvaloendus läbi üksnes registritele tuginedes. Millal see erimeelsus õigupoolest alguse sai?

Eamets: Kui ettevalmistused uueks loenduseks algasid, tellis statistikaamet põhjaliku analüüsi registripõhise loenduse võimalikkusest. Juba 2013. aastaks tehtud töös osales paarkümmend erinevate erialade teadurit Tallinna ja Tartu Ülikoolist, demograafe, majandusteadlasi, sotsiolooge, geograafe ja IT-asjatundjaid.

Tulemused näitasid, et üks suuremaid komistuskive on inimeste elukoha ja sellest sõltuvate leibkonna- ja perekonnaandmete täpsus. Paljude inimeste registrijärgne elukoht ei vasta tegelikule, kui nad on registreerinud selle elukohaga seotud teenuste kasutamiseks (näiteks lapse koolikoht). Teine suurem probleem on seotud keelteoskust, sh eesti keele oskust puudutavate tunnustega, kus praegune registrite info on ilmselgelt ebapiisav. Sellele on viidanud korduvalt meie keeleteadlased.

Statistikaameti kinnitusel on olukord viimaste aastate jooksul hüppeliselt paranenud. Võib-olla tuginete aegunud andmetele ja kriitika pole enam asjakohane?

Puur: Statistikanõukogu liikmena oli mul võimalus detsembris avaldatavate prooviloenduse tulemustega tutvuda. Kuigi paranemist on ja statistikaamet väärib selle eest täit tunnustust, ei anna prooviloenduse raport siiski alust öelda, et Rauli mainitud keskne mure elukoha ja sellel põhinevate leibkonna- ja perekonnaandmetega oleks lahenenud. Probleemi pole raportis piisavalt analüüsitud, see piirdub prooviloenduse tunnuste üldjaotuste võrdlemisega statistikaameti küsitlusuuringutega. Kuid kõikse andmeallikana peab loendus olema ju usaldusväärne mitte üksnes üldjaotuse tasemel, vaid ka erinevate rahvastikurühmade puhul. Olen üllatunud, et raportis sellele tähelepanu ei pöörata, ehkki vajadust on korduvalt rõhutatud.

Eamets: Statistikaamet esitas teadlastele põhjalikumaid tulemusi viimati aprillis. Siis jäi registripõhise lähenemisega tegelikest kooselupaaridest tuvastamata keskmiselt 13–17 protsenti. Alla 30-aastaste noorte hulgas aga koguni üle 30 protsendi paaridest.

26.11.2019 28.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto