Sisukord
Maa Elu
Postimees
28.11.2019
Eesti Järvik surus PRIAt kolme ettevõtja huvides, Ratas teab sellest juba augustist (84) Ebatavaline libedus niitis kogu Tallinnal jalad alt Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Majandus Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Talverehve ootavad suured muutused Rail Balticu rongi kisub kraavi poole (11) Kiiret palgatõusu veab ametnikkond (4) Ööseks kuivale jäävate pubide omanikud: Tallinn suunab inimesed kasiinodesse (4) Välismaa Türgi ähvardab Baltimaade ja Poola kaitseplaani (3) Briti veokitragöödia ohvrid jõudsid Vietnamisse Ajakirjaniku mõrva juurdlus raputab Malta valitsust Postimees Strasbourgis: Von der Leyen sai loa tüürida eri suundades kiskuvat ELi (2) KOHALIK VAADE. Kas rassism ja antisemitism tulevad Itaalias tagasi? (2) Arvamus Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi (5) Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda Erkki Bahovski: vähemused huumori keerises (5) Meie Eesti Tasuta gripisüst ajendas eakaid vaktsineerima (1) Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp Kultuur Andke armu, meile (1) PÖFF: Film ja maalikunst sulavad ühte PÖFF: Mure kaduva pärast Sport Toyota hankis kogemust, kiirust, tarkust ja andekust Pärnakatele eurosarjas mõru mekiga rutiinne võit Dončić ja Co Leetu mängima Maa Elu Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva Nädala mõte: kas kuusikud kaovad? Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2) RMK metsades töötavad autojuhid vajavad peagi kutsetunnistust Parim noortalunik: põllumees rassib ööd-päevad, muidugi tekitab toiduraiskamine tuska (1) Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte (4) Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast Kõrvitsast saab maitsva koogi Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk? Tartu Pärt Uusbergi suurvorm valmis koostöös rahvusülikooliga Küllaltki lahendatavas olukorras hakati otsima tüli (5) Endises nakkushaiglas peab saama ülehomseks plats puhtaks Viktoria paneb oma äärmuslikel sünnitustel arstid ja ämmaemandad proovile PÖFFi film: Kui leiva toob lauale oma hääl Ülikooli peahoone säras saja aasta eest nagu täht keset pimedust ja masendust (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva

4 min lugemist
Kuna üraskikahjuga kuusepuud on vaja kiiresti maha võtta, on puiduturg üle uputatud odavast palgist. FOTO: Urmas Luik FOTO: Urmas Luik

Kui aasta algul kirjutasime erakordselt kõrgele kerkinud puidu kokkuostuhindadest, siis nüüd on need kolinal kukkumas. Suurimaks süüdlaseks peetakse selles kuuse-kooreüraskit, kes Tšehhis, Saksamaal ja Poolas metsi hävitab, ka Eestis on kahju juba märkimisväärne.

Kuna üraskikahjuga puud on vaja kiiresti maha võtta, ongi puiduturg üle ujutatud odavast palgist.

Puidu kokkuostuhinna langus pole vaid metsamüüja mure, kes nüüd aastatagused hinnapakkumised minema võib visata, vaid mõjutab puidufirmasid, kes on maapiirkondades seni olnud parima palgaga tööandjad.

Head valikut pole

„Praegu on meie metsaomanik eriti halvas seisus, sest üraskikahju suureneb, puidu väärtus langeb, puiduhinnad langevad,” nentis metsakonsulent Ülle Läll. Metsaomanik peab otsustama, kas anda juba kahjustatud, aga veel püsti olev mets ära sümboolse hinna eest või jääda veel ootama ja samal ajal puit järjest sureb metsas.

„Kui vaatame, kuidas lõuna pool üraskikahju laieneb ja puidu hinnad niipea ei tõuse, siis ongi seis väga halb. Metsaomanik saab vaid üks kord elus oma metsa müüa ja väga keeruline on talle praegu öelda, mida oleks õige teha,” tõdes Läll.

Metsaomanikelt saadud tagasiside põhjal ütles Läll, et kuuse-kooreürask on juba tõsist pahandust tekitamas ja järjest hullemaks olukord läheb.

27. oktoobri torm Lõuna-Eestis ei tekitanud metsale suurt kahju, vaid murdis puid pigem väikeste gruppide kaupa. Säärastele pisikestele kogustele metsa järele minna pole majanduslikult tasuv, aga need kahjustused on üraskirüüste levikuks ideaalsed. Seejärel võib majanduslik kahju olla väga suur.

SA Erametsakeskuse juhataja Jaanus Aun rääkis, et lisaks üraskikahjule on puiduhinna languse taga maailmamajanduse jahenemine ja sellega kaasnev tagasihoidlikum nõudlus. See kõik kokku on hulgaliselt metsamaterjali ühtäkki turule toonud.

„Me ei tegutse eraldatud tsoonis, oleme maailmamajanduse osa. Kui Euroopas on turul puitu palju ja hinnad langevad, mõjutab see meid paratamatult,” nentis Aun. „Kahjuks on turult kuulda, et metsaomanikel on mõnda metsamaterjali sortimenti, näiteks okaspaberipuud juba väga keeruline turustada. Probleemiks pole mitte ainult odav hind, vaid ostjate leige huvi üldse puitu vastu võtta.”

Väikesed lõpetavad?

Tohutu üraskirüüste on viinud Tšehhi metsanduse kriisi. Suurt kahju kannatavad juba ka Saksamaa, Poola ja Rootsi. Kuna Eestis pole tööd praegu just palju, on osa siinseid metsafirmasid kolinud oma tehnika Tšehhi, Poola ja mujalegi, et aidata likvideerida sealsete metsade üraskikahju.

Aun rääkis, et kui Eestis raiemaht väheneb ja mujal küllaga tööd tekib, siis ikka liigutakse sinna, kus töötegijaid tarvis on. „Metsa ülestöötavatel ettevõtjatel on väga laialdane mujal töötamise kogemus ja nad saavad kindlasti Kesk-Euroopas hästi hakkama,” kinnitas ta.

ASi Timber metsaspetsialist Kristo Kütt märkis, et mitu metsandusettevõtet on olnud viimastel kuudel sunnitud tegevust kokku tõmbama. „Nõrgemad on lõpetamas ja koondavad ning suuremad on inimesi üle võtmas ja tehnikaparki kasvatamas. Turg teeb ise korrektiivi,” lausus ta. Turul on muutuste aeg ja sellest võidavad suured, kel on võimalik soodsalt üle võtta väiksemaid ettevõtteid, meeskondi ja tehnikat.

Metsaspetsialist Kristo Kütt koos kolleegidega tõi juba kevadel Maamessile kooreüraskist näritud puutüve, kuid vähe oli siis veel uskujaid, et see pisike putukas miskit eriti hullu korda saata suudab. FOTO: Erakogu

Hinnapakkumine ei kehti

Paljud müügiplaaniga metsaomanikud on aja jooksul võtnud eri firmadelt hinnapakkumisi, aga need võib nüüd prügikasti visata. Eriti valus on neil, kes aasta tagasi polnud nõus müüma, lootes, et hind kosub veelgi.

„Jah, kindlasti nii mõnigi kahetseb praegu, et aasta tagasi ei müünud,” ütles Läll. Kui metsaomanik sooviks praegu metsa müüa, siis ostja küll leiab, aga hind on vahepealsega võrreldes nigel. „Veel suvel arvasime, et kõik läheb nagu igal aastal: kevadel hind langeb, aga sügisel alati tõuseb.”

Paraku ei ole metsafirmad valmis enam varem koostatud hinnapakkumise hindadega raieõigusi ostma. Keegi ei ennusta, et hinnad taas tõusma hakkavad, pigem nähakse jätkuvat langust.

Puiduhinnad. FOTO: FOTO: Graafika

„Metsaomanike seis on raske ja ma ei näe märke, et uue aasta alguses paremaks läheks,” sõnas Läll.

Aun pakkus, et erametsasektoris võib oodata raieplaanide muutmist. „Hinnalangus ja turustamisraskused tähendavad väiksemat raiemahtu.”

Erametsakeskuse tellitud puiduturu ülevaate kohaselt puudutab hinnalangus kõiki peamisi sortimente. Puutumata on jäänud vaid mõned nišitooted, nagu haava- ja lepapalk. „Sellist puitu õnnestub ka praegu üsna edukalt turustada,” nimetas Aun.

Kui metsa seisund nõuab, näiteks kui on mõni kahjustus, siis peaks muidugi raie ette võtma. Kui on paberipuu enamikuga lank, tasuks enne siiski müük kokku leppida.

„Kui aga müügivõimalused kehvad, tasub metsas vahepeal mõnele teisele tööle keskenduda,” soovitas Aun. „Müügiväärset puitu mitte andva valgustusraie vajadus on ­erametsades jätkuvalt suur. Erametsakeskusel on toetusmeede, kus raha selle tegevuse toetamiseks on piisavalt. Metsaühistud abistavad töö tegemisel. Seega tasuks metsaomanikel valgustusraie ette võtta.”

Asukoht maksab

Kütt ütles, et paremas seisus on praegu need metsaomanikud, kel mets hästi ligipääsetavas kohas.

„Kel on mets tee ääres, lihtsalt ligipääsetavas kohas, on kuivem-kõrgem pinnas ja muud sarnased soodsad tegurid, need on kindlasti praegu suurte metsafirmade müügisurve all,” rääkis ta. See pole üllatus, sest sarnane surve on igal sügisel, kevadel ja ka pehme talve korral.

„Kel on lähitulevikus plaanis raiet teha, peaks kindlasti kaaluma oksjoni korraldamist. Selliste metsade raieõiguste hinnad võivad kerkida uskumatutesse kõrgustesse, mida telefonis otse kindlasti ei pakuta,” soovitas Kütt. Praktika näitab, et oksjonil hakkavad kerkima nende metsade hinnad, kus saab kohe raiuda. Metsaettevõtted otsivad tööd ja on valmis oksjonil pakkuma. Nii võib metsaomaniku tulu isegi aastatagusele tasemele kerkida.

Turul on praegu tööd vähe, kuid inimeste ja tehnika tööta hoidmine on metsafirma jaoks suur kulu. „Paremini kapitaliseeritud ja suuremad ettevõtted on võimelised enda marginaalis alla tulema, et tehnikat töös hoida,” seletas Kütt. „Metsa ülestöötamis-, väljaveo- ja transpordikulu moodustab kokkuostus saadavast hinnast võrdlemisi suure protsendi.”

Seotud lood
27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto