Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene

Lihatarbimist soovitatakse vähendada peamiselt seetõttu, et väga suur osa kasvuhoonegaasidest toodetakse põllumajandussektoris. FOTO: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Punase liha tarbimine Euroopa Liidus väheneb, ent Hiinas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas soovitakse järjest läänelikumalt toituda, sestap seal lihatarbimine hoopis kasvab.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Nii arvas läinud nädalal Rakveres toimunud lihafoorumil itaallane Angelantonio D’Amario, kes on Euroopa lihakäitlejate ja kaupmeeste ühenduse toidupoliitika nõunik.

Hiina on maailma suurimaid lihaimportijaid. Aasia impordib 58% maailma veise- ja vasikalihast, 50% sealihast, 50% linnulihast ja 66% lambalihast.

Enamasti on lihasöömine seotud jõukusega. Osaühingu Nordic Botanical looduskaitse­ekspert Mart Meriste tõi välja, et on piirkondi, kus pole ei raha ega maad, et ise liha toota. Samuti on piirkondi, kus inimesed ei söö liha usuliste veendumuste tõttu. Näiteks 2017. aasta andmete põhjal sõi eestlane 80 kilo liha aastas, ameeriklane 120, kuid indialane vaid neli kilo.

Euroopa Liidus järgmise kümne aasta jooksul märgatavat lihatoodangu vähenemist ei oodata, õige pisut ennustatakse vähenemist veiselihasektoris, väikest tarbimise tõusu linnulihasektoris.

27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto