Sisukord
Meie Eesti
Postimees
28.11.2019
Eesti Järvik surus PRIAt kolme ettevõtja huvides, Ratas teab sellest juba augustist (84) Ebatavaline libedus niitis kogu Tallinnal jalad alt Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Majandus Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Talverehve ootavad suured muutused Rail Balticu rongi kisub kraavi poole (11) Kiiret palgatõusu veab ametnikkond (4) Ööseks kuivale jäävate pubide omanikud: Tallinn suunab inimesed kasiinodesse (4) Välismaa Türgi ähvardab Baltimaade ja Poola kaitseplaani (3) Briti veokitragöödia ohvrid jõudsid Vietnamisse Ajakirjaniku mõrva juurdlus raputab Malta valitsust Postimees Strasbourgis: Von der Leyen sai loa tüürida eri suundades kiskuvat ELi (2) KOHALIK VAADE. Kas rassism ja antisemitism tulevad Itaalias tagasi? (2) Arvamus Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi (5) Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda Erkki Bahovski: vähemused huumori keerises (6) Meie Eesti Tasuta gripisüst ajendas eakaid vaktsineerima (1) Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp Kultuur Andke armu, meile (1) PÖFF: Film ja maalikunst sulavad ühte PÖFF: Mure kaduva pärast Sport Toyota hankis kogemust, kiirust, tarkust ja andekust Pärnakatele eurosarjas mõru mekiga rutiinne võit Dončić ja Co Leetu mängima Maa Elu Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva Nädala mõte: kas kuusikud kaovad? Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2) RMK metsades töötavad autojuhid vajavad peagi kutsetunnistust Parim noortalunik: põllumees rassib ööd-päevad, muidugi tekitab toiduraiskamine tuska (1) Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte (4) Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast Kõrvitsast saab maitsva koogi Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk? Tartu Pärt Uusbergi suurvorm valmis koostöös rahvusülikooliga Küllaltki lahendatavas olukorras hakati otsima tüli (5) Endises nakkushaiglas peab saama ülehomseks plats puhtaks Viktoria paneb oma äärmuslikel sünnitustel arstid ja ämmaemandad proovile PÖFFi film: Kui leiva toob lauale oma hääl Ülikooli peahoone säras saja aasta eest nagu täht keset pimedust ja masendust (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp

3 min lugemist
Kadri Tammepuu. FOTO: Mihkel Maripuu

Kas teate, mis on ühist lastekirjanik Leelo Tunglal, räppar Henry Kõrvitsal alias Genkal ja poplauljal Rolf Roosalul? Nad kõik põdesid eelmisel hooajal raskelt grippi, ja noorim neist sattus seepärast ka haiglaravile.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eelmisel aastal suri gripi tüsistusesse 57, aasta varem 94 inimest – rohkem, kui jättis oma elu liiklusõnnetustes.

Asjatundjad ütlevad gripisüsti kohta kahe asja: esiteks tuleb end vaktsineerida igal sügisel uuesti ja teiseks ei paku see gripi eest täielikku kaitset. Umbes samamoodi nagu auto turvavööga: kui satud liiklusõnnetusse, ei või lõpuni kindel olla, et see surmast päästab, küll aga suurendab tõenäosust ellu jääda.

Viirused on muutumise maailmameistrid ja gripiviirus kohaneb eriti hästi – mulluse vaktsiiniga uue hooaja grippi enam ära ei hoia. Gripihooaeg kestab ligi pool aastat ja vaktsiinide tootmine suurtes kogustes võtab aega umbes kuus kuud, seepärast jõuavad teadlased uuendada vaktsiini koostist kaks korda aastas: üks kord põhja- ja teine kord lõunapoolkera elanikele.

Septembris Eestisse jõudnud vaktsiini koostises olevad nelja gripiviiruse tüved panid teadlased paika juba veebruaris-märtsis üleilmsete vaatlusandmetega, kuidas tüved vahepeal muutusid ja millised neist inimesi nakatasid. Aastakümnetepikkune kogemus aitab asjatundjatel ennustada, kuid aeg-ajalt kavaldavad viirused inimese ikkagi üle ja maailmas tekib suurem gripipuhang.

Gripilaadseid viirusi on kaugelt enam kui vaktsiini sisse pandud neli viirusetüve ja millised neist Eestis eelolevatel kuudel enam levima hakkavad, selgub tegelikult hiljem.

Keskmiselt vähendab vaktsiin riski grippi haigestuda 40–60 protsenti, halval aastal võib näitaja jääda 30 protsendi piirimaile ja kui ennustamine läheb täppi, olla tavalisest kõrgem. See eripära ei tähenda kaugeltki, et gripisüstil poleks mõtet, sest n-ö Harju keskmine tulemus ei aita konkreetset inimest. Võib-olla just see viiruse tüvi, millega inimene kokku puutub ja mis tekitaks raske haiguse, mõnikord ka tüsistusi ja harva isegi surma, on tundlik vaktsiinile.

27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto