Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud

Rait Maruste.  FOTO: Urmas Luik

Kokkuleppemenetlusest ei pea loobuma, kuid olulisi korrektiive oleks vaja teha küll, kirjutab endine riigikohtunik Rait Maruste (Reformierakond).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üldistatult on õigusemõistmise eesmärk probleemide erapooletu lahendamine. Probleeme lahendama on mõeldud ka kokkuleppemenetlus. See on menetlusliik, kus karistus lepitakse kokku prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ning kinnitatakse kohtus.

Kokkuleppemenetlus on sündinud üldõiguse maades. Asja olemuse annab üsna hästi edasi selle menetluse selle ingliskeelne nimetus plea bargain – eestikeelses otsetõlkes «süüga kauplemine».

Tänapäeval on kokkuleppemenetlus kasutusel paljudes jurisdiktsioonides nii üldõiguse kui ka tsiviilõiguse maades, just kohtuasjade lahendamise kiiruse ja menetluse ökonoomia tõttu. Samas, mitmetest tunnustatud ausat õigusemõistmist tagavatest menetlusegarantiidest loobumine on põhjustanud ka tõsist kriitikat. Karmimad kriitikud on seda nimetanud isegi piinamise pehmeks, kergemaks nüüdisaegseks vormiks.

27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto