E, 15.08.2022

Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda

Lauri Vahtre
, ajaloolane
Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vabadussõda.
Vabadussõda. Foto: arhiiv

28. november 1919 möödus Eesti sõjaväele töiselt – keset kahurimüra ja kuulipildujate tärinat Narva taga rinnet hoides.

Vabadussõja alguse aastapäevana seda päeva ilmselt eriti ei mõtestatud. Polnud ka aeg analüüsivateks tagasivaadeteks, pilk oli suunatud ette – tarvis oli vastu pidada, tarvis oli läbirääkimisteni jõuda, tarvis oli väärikas rahuleping välja võidelda. Päevaleht pealkirjastas asjakohase kirjutise «Narva langemise aastapäev» ja see algas sõnadega: «Täna, 28. nov, aasta eest langes Narva Vene enamlaste kätte, kuna sõjategevus juba mõni päev varem algas.» Mõeldud oli 22. novembrit, kui enamlased esimese katse tegid, mille Narvas viibinud Saksa üksused tõrjusid.

Sellegipoolest teadis 1919. aasta lõpus igaüks, et Narva langemine ei jäänud tühiseks ja kiiresti likvideeritud intsidendiks, nagu aasta eest oli loodetud. Näiteks 2. detsembril 1918 avaldasid ajalehed Ajutise Valitsuse teadaande, milles muu hulgas öeldi: «Röövli viisil pääletungijad on vaja tagasi lüüa, maksku mis maksab! Pääleselle kui verine maailmasõda kord on lõpule jõudnud, ei tohi meie maal uus tapatalgu uute vereojadega lahti minna.» See ei olnud tagalarahva naivism, umbes nii arvasid ka sõjaväelased, vähemalt 1. diviisi ülem kindral Tõnisson.

Märksõnad
Tagasi üles