Sisukord
Arvamus
Postimees
28.11.2019
Eesti Järvik surus PRIAt kolme ettevõtja huvides, Ratas teab sellest juba augustist (84) Ebatavaline libedus niitis kogu Tallinnal jalad alt Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Majandus Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Talverehve ootavad suured muutused Rail Balticu rongi kisub kraavi poole (11) Kiiret palgatõusu veab ametnikkond (4) Ööseks kuivale jäävate pubide omanikud: Tallinn suunab inimesed kasiinodesse (4) Välismaa Türgi ähvardab Baltimaade ja Poola kaitseplaani (3) Briti veokitragöödia ohvrid jõudsid Vietnamisse Ajakirjaniku mõrva juurdlus raputab Malta valitsust Postimees Strasbourgis: Von der Leyen sai loa tüürida eri suundades kiskuvat ELi (2) KOHALIK VAADE. Kas rassism ja antisemitism tulevad Itaalias tagasi? (2) Arvamus Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi (5) Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda Erkki Bahovski: vähemused huumori keerises (6) Meie Eesti Tasuta gripisüst ajendas eakaid vaktsineerima (1) Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp Kultuur Andke armu, meile (1) PÖFF: Film ja maalikunst sulavad ühte PÖFF: Mure kaduva pärast Sport Toyota hankis kogemust, kiirust, tarkust ja andekust Pärnakatele eurosarjas mõru mekiga rutiinne võit Dončić ja Co Leetu mängima Maa Elu Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva Nädala mõte: kas kuusikud kaovad? Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2) RMK metsades töötavad autojuhid vajavad peagi kutsetunnistust Parim noortalunik: põllumees rassib ööd-päevad, muidugi tekitab toiduraiskamine tuska (1) Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte (4) Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast Kõrvitsast saab maitsva koogi Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk? Tartu Pärt Uusbergi suurvorm valmis koostöös rahvusülikooliga Küllaltki lahendatavas olukorras hakati otsima tüli (5) Endises nakkushaiglas peab saama ülehomseks plats puhtaks Viktoria paneb oma äärmuslikel sünnitustel arstid ja ämmaemandad proovile PÖFFi film: Kui leiva toob lauale oma hääl Ülikooli peahoone säras saja aasta eest nagu täht keset pimedust ja masendust (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi

2 min lugemist
Päeva karikatuur. FOTO: Urmas Nemvalts

Kaheksakümnendate lõpus pidanuks algama nn Tallinna kiirtrammitee rajamine. Too kergraudtee võrgustik lahendanuks mitme magalarajooni transpordivajaduse. Põhimõtteliselt olnuks tegu Tallinna metrooga, mis tulnuks lihtsalt märksa odavama ehitushinna tõttu maa peale.

Ent asjaajamine hakkas takerduma ning 1989. aastal keeldus NSV Liidu keskvalitsus projekti rahastamast. Ametlikke põhjusi nimetati kaks. Neist üks oli vajalike trammivagunite puudus. Esimesena nimetati aga – ja pange nüüd tähele – ebasõbralikku meeleolu Eestis. Tagantjärele pole enam tähtsad detailid, vaid tulemus: kiirtrammi pole.

Moraal on lihtne: väga suurte projektide õnnestumiseks on enamasti üks särav võimalus ja kui sel lastakse luhta minna, siis uut võimalust vähemalt nähtavas tulevikus ei avane. Seda seaduspära ei tohi unustada, sest vastasel korral kipub kaduma konstruktiivne eesmärgipärasus ning maad võtma loidus ja kaldumine tühistesse vaidlustesse.

Üks neist suurtest ühe šansiga ettevõtmistest on ka Rail Baltic: see tehakse ära kas nüüd või tõenäoliselt mitte kunagi, vähemalt mitte lähitulevikus. Nagu tänasest lehest võib lugeda, on tänasel, sümboolse nurgakivi asetamise päeval seis selline, et kogu projekt hakkab pingete ja suutmatuse tõttu käest libisema.

Eestil on enim põhjust pingutada Rail Balticu rööbastele tagasi saamise nimel. Esiteks oleme võrreldes lõunanaabritega ülejäänud Euroopast veelgi kaugemal. Teiseks, ilma Euroopasse viiva kiirraudteeta võime ka Tallinna-Helsingi tunneli perspektiivist suu puhtaks pühkida.

Aga juba enne tänast oli põhjust mureks küllaga: kevadel tühistas Soome alles mõni kuu varem vastu võetud otsuse hakata ühisettevõttes osanikuks. Soome meedias räägiti ka sel juhul kolme Balti riigi koostöövõimetusest. Oktoobri lõpus pani ameti maha ettevõtte juht Timo Riihimäki.

Ettevõtte varasem juht Baiba Rubesa on eraldi esile toonud, et Eesti pool süvenesid probleemid pärast Jüri Ratase tulekut peaministriks. Vaevalt on asjad paremad nüüd, kui valitsuses on EKRE, kes otsis veel pool aastat tagasi võimalusi projekti peatamiseks.

Olgu mis on, nüüd tuleb mõelda sellelegi, mida teeks Rail Balticu ebaõnnestumine Balti riikide mainega. Võib kindel olla, et niisugusel juhul hakataks Brüsseli koridorides seda meenutama ja kriitiliselt küsima: kas ikka saame Baltimaid suurprojektide puhul usaldada?

Mõistagi pole Eesti ainuvastutaja, muresid on ka meie naabritega, ent nüüd on ka valitsusel viimane hetk avalikult kinnitada või ümber lükata: Rail Baltic kas on prioriteet või mitte. Loota, et seda saab edasi lükata nagu teisi viimase poolaasta jooksul ilmnenud probleeme, on lühinägelik, kui mitte küüniline.

Kui valitsus otsustab, et raudteed ei peakski tulema, võime ühtlasi mõneks ajaks suurematest eurotoetustest suu puhtaks pühkida. Rail Balticu toetaja või mitte – nii lihtsalt on.

Seotud lood
27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto