Sisukord
Maa Elu
Postimees
02.04.2020
Ninad koos: ehitustöö iseloom ei võimalda hoida töömehi objektil üksteisest ohutus kauguses (15) Eesti Ärimees ajas annetamiseks välja kasti respiraatoreid (6) Foto ⟩ Eestisse teel olevad kaitse­vahendid pakiti lennukisse Mailis Reps: koolieksamite saatus on veel lahtine Teistmoodi leinaaeg ⟩ Kuidas kriisi ajal kadunukest matta? Kriisi lisaeelarve võib tuua kolme aktsiisi langetamise (7) Mööduja tegutsemine päästis veokijuhi hullemast Kevadekuulutajad olid kohal juba talvel Majandus Põllumehed jäävad hooajalise võõrtööjõuta (10) Aasia kiiret kriisist toibumist ei ennusta Toornaftaturul on tekkinud contango-efekt (1) Välismaa Stoltenberg: sellest ei tohi tulla julgeolekukriis (12) Eestlanna Jordaanias: ülikarmid piirangud tekitavad ärevust Maailm vastab kriisile tarvikute masstootmisega Arvamus Helir-Valdor Seeder: pommiaugust tulevikku vaadates (27) Andreas Kaju: kas pandeemia vastu aitab empaatia või ratsionaalsus? (15) Mart Raudsaar: igaühe panus loeb (6) Juhtkiri: piim on vastutus (2) Krismar Rosin: mentorid viivad kodust eesti keele üle ilma Kultuur Taaniel Raudsepp: kultuuri tugevus on valdkondlikus mitmekesisuses Barack Obama lemmiksari Tühjuse poeesia 1: Rein Raud Sport Koroonaviirusesse haigestunud vutilegend Paolo Maldini tunneb kergendust, et tema vanemad enam ei ela Reis Laulja Triin Lellep sattus Ameerika kõrbes salajase ufo-baasi piirile Maa Elu Atrias kraaditakse väravas kõiki tööletulijaid (1) Nädala mõte: nutikam võidab Kümned tuhanded Eesti tulbid rändavad kompostihunnikusse Türi lillelaada korraldajad tahtsid tänavu väga hea laada teha Inimesed kasutavad aega nutikalt: värvivad, tapeedivad ja vahetavad põrandaid Milliseid viiruseid kannavad meie nahkhiired? Pole uuritud (3) Põllutehnika varuosad ja rehvid võivad viirusest haavatud tarneahelatesse takerduda Ilmajutt: kummitav põuaoht Hommikusöögi vahelejätmine on suur viga (1) Kas rebasekarva tõmbunud elupuid saab veel päästa? Kaua sa seda rabarberikooki sööd ehk kuidas sündis Habaja veinimaja Tartu Talu e-pood töötab nagu jõuluajal Kallaste rahvas nõuab vene õppekeele asemele eesti keelt Piiritulp «Ainult Covid-19 patsientidele». Mis on selle taga? (3) Hooldustöötajate elektriautod hakkavad ära väsima Orientalist Märt Läänemets: bürokraatlik turumajanduslik ülikool ei ole koht, kus tahaksin töötada (10) Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ülerahastatud saeveskid võivad palgipuudusesse jääda

4 min lugemist
Eestis kahte saeveskit omava Combimilli juhatuse liikme Margus Kohava sõnul mõjutab Eestis, Euroopas ja kogu maailmas saetööstuse turgu Kesk-Euroopas, Rootsis, aga ka Eestis lokkav kuuse- kooreüraski kahjustus metsades. FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kui puidutööstus on pärast viimast kriisi püsinud majandusveduri rollis ja laienemisse rohkelt raha paigutanud, siis nüüd paneb kuusepalgi globaalne hinnalangus meie saeveskid tugeva majandussurve alla.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Oma toodangut üleilmsele turule eksportivate Eesti saetööstuste peamine mure seondub praegu kahjustatud metsadest võetud kuusepalgi üleküllusega – näiteks Poolas ja Tšehhis on kuusesaepalki palju, selle hind on odav, see tuleb läbi saagida. See lööb saematerjali hinna alla ja Eesti tootjatel on odava hinnaga järjest raskem konkureerida, sest meil ju sellise hinnaga palki pole.

Teine probleem on see, et ülerahastatud saetööstusele ei jätku peagi enam saepalki. On ju saetööstus üles ehitatud kohaliku ressursi väärindamisele, aga Eesti metsadest tulev puidukogus on teadagi piiratud.

Need kaks – globaalne ja lokaalne põhjus võivad kodumaa saetööstusele lähematel aastatel raskelt mõjuda.

Ürask asus turgu juhtima

Eestis kahte saeveskit omava Combimilli juhatuse liikme Margus Kohava sõnul mõjutab Eestis, Euroopas ja kogu maailmas saetööstuse turgu Kesk-Euroopas, Rootsis, aga ka Eestis lokkav kuuse-kooreüraski kahjustus metsades.

„Praegu püütakse maksku mis maksab haiguskolletega puistuid kiiresti maha raiuda, et võimalikult palju puitu päästa, mistõttu kuuse saematerjali toodang on kasvanud palju kiiremini, kui turg vajab,” kirjeldas Kohava olukorda. „Turg on täis, sest kahjustustega piirkondadest müüakse palki väga odavalt, järelikult ka saematerjali saab pakkuda senisest palju odavamalt. See tähendab ületootmist ja hinnad on alla läinud.”

Sellepärast on Eesti saeveskitel kuuske saematerjalina laiale turule müüa raske.

01.04.2020 02.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto