L, 10.12.2022

Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Hiir on tubli ronija ja suudab liikuda isegi mööda maja seina.
Hiir on tubli ronija ja suudab liikuda isegi mööda maja seina. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tänavu on majadesse tükkivaid rotte ja hiiri erakordselt palju ja see pole sugugi vaid maapiirkondade probleem, sest väga palju väljakutseid tuleb kahjuritõrjefirmadele linnadest, eriti Tallinnast.

Üks põhjus, miks kahjuritõrjujad praegu töösse upuvad, on tõenäoliselt see, et juba teist aastat müüakse poes varasemast lahjemat rotimürki.

„Helistamisi on palju rohkem,” tõdes osaühingu Tomson juhataja Juhan Tomson, kes kummutas kohe valearvamuse, et hiired-rotid elavad rohkem maal. „Ei ole nii. Praegusel ajal elavad rotid pigem linnas. Neid on suhteliselt palju ja iga aastaga järjest rohkem.”

„Sel sügisel on meil olnud äärmiselt palju väljakutseid,” ütles ka osaühingu Rentokil tegevjuht Toomas Trei. „Nii Tallinna linnas kui ka ümbruses on käed-jalad tööd täis, vatti saame ikka päris kõvasti.”

Trei arvab oma kogemusele tuginedes, et praegu poes vabamüügis saadavad rotimürgid on liialt lahjad. „Lisaks tekib närilistel resistentsus selle mürgi suhtes ja tavakoguses mürk ei võtagi neid enam maha,” nentis ta.

Rotimürke leiab poelettidelt küll mitmesuguse pakendiga, kuid toimeaine ja kontsentratsioon on neis valdavalt sama. Seega pole suurt kasu, kui mürki vahetada. Professionaalid tarvitavad kaks korda kangemaid mürke, need pannakse ohutust silmas pidades närilistele välja plastist söödamajadesse.

Otsi pragusid

Paarkümmend aastat kahjuritõrjega tegelenud Tomson teab, et rott suudab ennast majja pressida isegi vundamendi alt. Hiir on tubli ronija ja suudab liikuda mööda maja seina. Mehel on kogemus, kus nägi 6. korruse korteri akna taga hiirt ronimas.

See, et rott võib tuppa tulla WC-potist, pole sugugi linnalegend. Tomson teab oma praktikast mitut säärast juhust. Linnades ongi põhikoht, mida mööda närilised liiguvad ja inimeste elamisse pääsevad, kanalisatsioon. Tomson on veendunud, et linnad peaksid mõtlema oma kanalisatsioonisüsteemis rotitõrje tegemise peale.

Et takistada närilistel oma elamisse pääsemist, soovitab Trei otsida pisikesi pragusid. „Sealt, kust mahub sisse pastapliiats, mahub sisse ka hiir,” nimetas ta. Väga sage koht, kust hiired sisse pääsevad, on elektrikaablite kõrvalt, samuti vee- ja kanalisatsioonitorude kõrvalt.

Miks kaablit närivad?

Läinud nädal tõi lausa koomilisena tundunud uudise, et rotid närisid läbi riigivõrgu kaabli ja tükk aega ei saanud kasutada riik.ee ja haigekassa teenuseid. Ja lotosõbrad, kel kolmapäeval Bingo loto pilet ostmata jäi, teadku, et selleski olid süüdi rotid.

„Rotid on meistrid närima. Närivad nad mitte sellepärast, et süüa tahavad, vaid neil kasvavad hambad kiiresti ja nad nürivad neid,” seletas Trei. „Ega rott kaablit ei söö, ta nürib oma hambaid. Olen näinud, et rotid on majas läbi närinud isegi vasest veetoru.”

Mürk või lõks?

Närilistest ei saa lahti, kui nende tõrjet ei võeta ette kompleksselt. Sellest pole palju kasu, kui üks kortermaja teeb tõrjet ja kõrvalolev mitte. „Rott on tark ja läheb sinna, kus tõrjet ei tehta. Mõne aja pärast tuleb jälle sinna luurama, kus tehti tõrjet,” kirjeldas Tomson.

Oma osa sellesse, et närilisi on rohkem, annavad ka viimaste aastate soojad talved. Kui muidu on rottidel kolm pesakonda aastas, siis praegu neli-viis.

Rotid ja hiired võivad majas olla isegi nii, et elanikud neid ei märka. Krabistamine on märk nende olemasolust, aga ka väljaheited on kindel viide, et soovimatud naabrid on kohal.

Tomson soovitab hoida rotimürgi väljas aasta läbi – isegi kui hiiri-rotte näinud ei ole, on mõistlik mürk välja panna, eriti kortermaja keldris.

Praegu, mil vabamüügis saadaval vaid suhteliselt nõrgatoimeline rotimürk, soovitab Trei kasutada rohkem lõkse. Jah, surnud looma nägemine pole kena vaatepilt, aga lõks on tõhus.

Poemürgi võib valida pigem siis, kui teie piirkonnas pole varem hiiri-rotte eriti palju mürgitatud, siis võib ka mürgi kasutamisest abi saada.

Tänapäeva mürk toimib pikema aja jooksul. Tomson seletab, et rottidel on nii, et algul nad saadavad ühe looma proovima mingit uut toitu ja kui too kohe ära ei sure, lähevad teised ka proovima. Nii peabki mürki söönud loom umbes nädalapäevad elama, et teisedki mürgipalu sööksid.

Rotimürki pannes võtke kindlaks reegliks, et kummikindad olgu käes – mürki ja anumat, millesse selle panete, ei tohi palja käega katsuda, et inimese lõhn juurde ei jääks.

Mürk on mõistlik panna sinna, kus olete leidnud näriliste väljaheidet. Kui avastate koha, kust närilised sisse pääsevad, siis ka sinna tasub panna.

Eriti hea oleks mürk liha sisse segada, näiteks hakkliha meeldib rottidele hästi, samuti suitsuvorst.

See, et hiired juustu tahavad, on muinasjutt.

Ka hiirelõksu peaks peibutiseks panema mõnd liha- või kalatoodet. Hästi sobivad ka juur- ja puuviljad, näiteks tükk õuna. „Hiir ei pea jooma, aga rott peab iga päev vedelikku saama ja nii nad sööva hea meelega midagi mahlast,” seletas Trei.

Ka kodus tuleb kõik avaused kinni panna. Jälgige, et prügikast oleks terve ja kinnine. Linnusöögimajad võiks aknast kaugemale panna, sest linnud ikka ajavad teri maha ja see meelitab väga hea haistmismeelega närilised kohale.

Unustada võiks kombe lindude söötmiseks leiba-saia aknast välja loopida, sedasi söödate pigem rotte.

Märksõnad
Tagasi üles