Sisukord
Maa Elu
Postimees
28.11.2019
Eesti Järvik surus PRIAt kolme ettevõtja huvides, Ratas teab sellest juba augustist (84) Ebatavaline libedus niitis kogu Tallinnal jalad alt Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Majandus Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Talverehve ootavad suured muutused Rail Balticu rongi kisub kraavi poole (11) Kiiret palgatõusu veab ametnikkond (4) Ööseks kuivale jäävate pubide omanikud: Tallinn suunab inimesed kasiinodesse (4) Välismaa Türgi ähvardab Baltimaade ja Poola kaitseplaani (3) Briti veokitragöödia ohvrid jõudsid Vietnamisse Ajakirjaniku mõrva juurdlus raputab Malta valitsust Postimees Strasbourgis: Von der Leyen sai loa tüürida eri suundades kiskuvat ELi (2) KOHALIK VAADE. Kas rassism ja antisemitism tulevad Itaalias tagasi? (2) Arvamus Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi (5) Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda Erkki Bahovski: vähemused huumori keerises (6) Meie Eesti Tasuta gripisüst ajendas eakaid vaktsineerima (1) Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp Kultuur Andke armu, meile (1) PÖFF: Film ja maalikunst sulavad ühte PÖFF: Mure kaduva pärast Sport Toyota hankis kogemust, kiirust, tarkust ja andekust Pärnakatele eurosarjas mõru mekiga rutiinne võit Dončić ja Co Leetu mängima Maa Elu Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva Nädala mõte: kas kuusikud kaovad? Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2) RMK metsades töötavad autojuhid vajavad peagi kutsetunnistust Parim noortalunik: põllumees rassib ööd-päevad, muidugi tekitab toiduraiskamine tuska (1) Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte (4) Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast Kõrvitsast saab maitsva koogi Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk? Tartu Pärt Uusbergi suurvorm valmis koostöös rahvusülikooliga Küllaltki lahendatavas olukorras hakati otsima tüli (5) Endises nakkushaiglas peab saama ülehomseks plats puhtaks Viktoria paneb oma äärmuslikel sünnitustel arstid ja ämmaemandad proovile PÖFFi film: Kui leiva toob lauale oma hääl Ülikooli peahoone säras saja aasta eest nagu täht keset pimedust ja masendust (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine

2 min lugemist
Oravlaste sugukonda kuuluv lendorav tahab elada vanas metsas, kus on õõnsustega puud. FOTO: Shutterstock

Metsade massilise maharaiumise tõttu on lend­oravate arv märkimisväärselt kahanenud ja praeguseks on tegu kriitiliselt ohustatud liigiga.

Lendoravate uurija Jaanus Remm ütles 2015. aastal, et lendoravad võivad Eesti loodusest 2020. aastaks kaduda. Nüüd pole tema sõnul olukord siiski nii hull.

„Lendoravad on praegu ja ilmselt ka poole aasta pärast alles, aga tulevikus võivad nad välja surra,” lausus Remm. Tema sõnul on lend­oravate täpset arvu raske kindlaks määrata, kuid neid võib heal juhul olla sadakond.

Lendoravate kaitse ekspert Uudo Timm lausus, et nende elupaikade arv on kõvasti vähenenud. „Varem leidus lendoravaid peaaegu igas Eesti maakonnas, aga praeguseks on järele jäänud vaid Alutaguse piirkond Virumaal,” ütles Timm. Tema sõnul tahab oravlaste sugukonda kuuluv pisiimetaja elada vanas metsas, kus on õõnsustega puud. Eriti meeldivad talle haavad.

Keskkonnaanalüütik Indrek Vainu lausus, et lendoravate eluks vajalike haavikute kadumises on süüdi Estonian Celli ja RMK leping. Estonian Cell on ettevõte, mis toodab 2006. aastast Kundas haavapuitmassi.

Seose Kunda tselluloositehase loomise ja lendoravate arvukuse vähenemise vahel tõi välja ka Timm, kelle sõnul on haaba metsamajanduslikus mõttes vaadatud kui umbrohtu. „Tselluloositehase valmimisega tekkis üle pika aja turg haavale. Kundasse on seda omajagu läinud. Põhimõtteliselt on korrelatsioon tselluloositehase, haavikute vähenemise ja lendoravate arvu kahanemise vahel olemas,” ütles Timm.

RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv lausus, et lendoravatele sobilikke elupaiku on Eestis piisavalt. „Haavikuid on Eestis küll, selles pole probleem. Seal on teised põhjused, miks nad nendes kohtades ei ela. Näiteks isolatsioon teistest elupaikadest.”

Suurt korrelatsiooni Estonian Celli tegevuse ja lend­oravate arvukuse vähenemise vahel Kohv ei näe. „Haab, mis praegu läheb Kundasse, oleks muidu võib-olla hakkpuiduks läinud. Ma ei ütleks, et kui Kunda tehast ei oleks, siis raiutaks metsi oluliselt vähem,” sõnas Kohv.

Keskkonnaamet alustas mullu Eesti-Soome ühisprojekti, et lendoravate elupaiku taastada. Eesmärk on ­lendorava elujõulise populatsiooni tagamine, mis koosneks vähemalt 250 asustatud leiukohast. Timm sõnas, et kõige karmim aeg oli 2013. aasta, mil kohti oli vaid 27. Praeguseks on neid üle 70 ja õnneks suudavad lendoravad ka kiirelt paljuneda. „Heal juhul võib nende arvukus aastaga kahekordistuda,” ütles Timm.

Lendoravate väljasuremisoht on seega suur, kuid lootus pole veel kadunud.

Seotud lood
27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto