Sisukord
Maa Elu
Postimees
28.11.2019
Eesti Järvik surus PRIAt kolme ettevõtja huvides, Ratas teab sellest juba augustist (84) Ebatavaline libedus niitis kogu Tallinnal jalad alt Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Majandus Eesti ärimehe vana laevafirma on segatud SEB rahapesuskandaali (10) Talverehve ootavad suured muutused Rail Balticu rongi kisub kraavi poole (11) Kiiret palgatõusu veab ametnikkond (4) Ööseks kuivale jäävate pubide omanikud: Tallinn suunab inimesed kasiinodesse (4) Välismaa Türgi ähvardab Baltimaade ja Poola kaitseplaani (3) Briti veokitragöödia ohvrid jõudsid Vietnamisse Ajakirjaniku mõrva juurdlus raputab Malta valitsust Postimees Strasbourgis: Von der Leyen sai loa tüürida eri suundades kiskuvat ELi (2) KOHALIK VAADE. Kas rassism ja antisemitism tulevad Itaalias tagasi? (2) Arvamus Juhtkiri: piilupart juhib Rail Balticu kraavi (5) Rait Maruste: kokkuleppemenetluse võlud ja valud Täna Vabadussõjas: aasta aega sõda Erkki Bahovski: vähemused huumori keerises (6) Meie Eesti Tasuta gripisüst ajendas eakaid vaktsineerima (1) Kadri Tammepuu: muutumise maailmameister gripp Kultuur Andke armu, meile (1) PÖFF: Film ja maalikunst sulavad ühte PÖFF: Mure kaduva pärast Sport Toyota hankis kogemust, kiirust, tarkust ja andekust Pärnakatele eurosarjas mõru mekiga rutiinne võit Dončić ja Co Leetu mängima Maa Elu Kooreürask võtab meie metsameestelt leiva Nädala mõte: kas kuusikud kaovad? Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2) RMK metsades töötavad autojuhid vajavad peagi kutsetunnistust Parim noortalunik: põllumees rassib ööd-päevad, muidugi tekitab toiduraiskamine tuska (1) Kahjuritõrjujad upuvad töösse: tänavu on erakordselt palju hiiri ja rotte (4) Lendoravaid ohustab Eestis väljasuremine Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast Kõrvitsast saab maitsva koogi Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim Tumedad laigud vahtralehtedel – ohtlik seenhaigus või hea märk? Tartu Pärt Uusbergi suurvorm valmis koostöös rahvusülikooliga Küllaltki lahendatavas olukorras hakati otsima tüli (5) Endises nakkushaiglas peab saama ülehomseks plats puhtaks Viktoria paneb oma äärmuslikel sünnitustel arstid ja ämmaemandad proovile PÖFFi film: Kui leiva toob lauale oma hääl Ülikooli peahoone säras saja aasta eest nagu täht keset pimedust ja masendust (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast

2 min lugemist
Üks tuntud ilmavanasõna on seotud taevapunaga, näiteks: „Eha puhub – hea ilm, koit punab – kuri ilm” või: „Kui päikene lätt looja, punanõ, siss tulõ tõsel päival kah illos ilm” ehk punetav taevas õhtul ennustab paranevat või head ilma. FOTO: Arvo Meeks

Eesti ilm on nagu lapse tuju või tagumik, kunagi ei tea, mis sealt oodata, ei mingit kahtlust (kasutatud kirjanik Kalju Saaberi sõnu). Seetõttu on suureks abiks oskus ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi. Kui seda ametlike prognoosidega kombineerida, peaks saama üsna usaldusväärse ilmaennustuse. Tutvustan lühidalt mõningaid põhimõtteid ja tähelepanekuid.

Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised. Esimesse rühma kuuluvad tähelepanekud, millele saab leida teaduslikku seletust. Need on tihedalt atmosfääriga seotud. Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomad-taimed, looduse aastaajalised nähtused, mingid eripärased tunnused) kujunenud ütlemised, mis on enamasti kaudsemad ega pruugi endas tõetera kätkeda. Kohalikud tunnused jaotatakse veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalseteks (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas).

Kui kogemusi pole või on neid vähe, et ilma oma tähelepanekute järgi ennustada, siis võiks lihtsalt katsuda ilma muutumissuunda ette aimata. Ei maksa üritada saavutada maksimaalset täpsust ega üksikasjalikkust. Üldiselt tuleb meeles pidada, et Eestis erineb üsna sageli ilm ka väikesel maa-alal ning vaid mõne üksiku tunnuse põhjal enamasti ennustada ei õnnestu, sest loodus on pidevas muutumises.

Öeldakse, et päris usaldusväärne on ennustus siis, kui saabuvat ilma näitavad kooskõlas vähemalt 10–12 märki. Võimalik on hakkama saada ka vähemaga. Käesolevas hetkes on nii eelnenud päevade kui ka tulevikus kujuneva ilma tunnused. Kogemuse järgi paistab, et kõige rohkem annavad ilma lühiprognoosiks infot pilved. Esiteks peegeldavad need atmosfääri seisundit ja sealseid protsesse (kaudne aeroloogia), teiseks on pilved meie igapäevased kaaslased, nagu on öelnud meteoroloog Milvi Jürissaar.

Üks tuntud ilmavanasõna on seotud taevapunaga, näiteks: „Eha puhub – hea ilm, koit punab – kuri ilm” või: „Kui päikene lätt looja, punanõ, siss tulõ tõsel päival kah illos ilm” ehk punetav taevas õhtul ennustab paranevat või head ilma.

Selle põhjus on asjaolu, et meil valitseb üldiselt läänevool ehk rõhkkonnad ja sellega seotud pilvemassid liiguvad sageli läänekaartest itta – kui läänes ilmub selge taeva riba, siis pääseb loojuv päike pilvi alt valgustama, värvib need punaseks ja tihti võib kindel olla, et see selgema ilmaga ala läheneb. Teisiti on lõunatsüklonitega, kui pilved tihenevad lõunakaartest ja siis võib just lääs või loe, kuhu päike loojub, viimasena selgeks jääda.

Vahepealne kuiv külm on asendunud jälle sooja ja vesise ilmaga. Suurt külma ega lund (tõenäoliselt) pole ka edaspidi ette näha, ehkki nädala lõpp toob tormise ilma ja võib-olla tuiskugi. Rehvivahetus tuleb igatahes ette võtta, sest alates 1. detsembrist on talverehvid kohustuslikud.

Seotud lood
27.11.2019 29.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto