Sisukord
Meie Eesti
Postimees
29.11.2019
Eesti Ratas Järviku ametis hoidmisest: täpselt ju ei teadnud, mis PRIAga on (14) Muuseum ei mõista äkksulgemist Paks Margareeta avab uksed külastajatele Katuserahad ⟩ Mõjukad saadikud veavad rahapaja kodukülla (1) Majandus Rail Balticu karavan läheb kõige kiuste edasi (3) Kalatehase sulgemine teeb kaupmeestele tuska: kala hind tõuseb (7) Tuntud lihatootja singist leiti listeeriabakter (4) Mees, kelle tegi rikkaks infovahendus Välismaa KOHALIK VAADE. Moldova vihjeandjat tabas kodumaal karm saatus (1) KOHALIK VAADE. Traktoriummik andis avapaugu rahulolematust täis talvele Leedus Arvamus Juhtkiri: kas Ratas suudab EKREt harida? (31) Carl-Robert Puhm: murdmaasuusatamise allakäik Lauri Vahtre: kuumalaine jõulukuul Leif Kalev: ministeeriumid ja valitsemiskvaliteet (4) Vadim Štepa: Talvesõda ja Berliini müür – juubilaride seosed Meie Eesti Aleksei Lotman: keskkonnakaitse toetub töötajatele ja teadmistele (3) Riina Tilk, Yngve Rosenblad: hiiglase südamega kääbus Jüri Järvis: seitse miljonit puud kasutule tühermaale Kultuur Vajadus reivida ja vaba olla Andrei Kontšalovski: mida rohkem kultuuri, seda vähem vabadust (1) Kontšalovski uusim film: geeniuse vastutusest Sport Hiilgevormis Venno lammutab tühjade tribüünide ees Raido Ränkel sõitis end esimese võistlusega MK-sarja Tartu Rektor astub rahvusülikooli teise sajandisse uue ametiketiga President ja peaminister ei saa rahvusülikooli aktusele tulla Turuhoone pronkssiga ootab uhkeid kostüüme Keskerakonna katuserahast sai Tartus enim Maarja kirik Kui vaadata Tartule heatahtliku ja romantilise pilguga Tõnis Lukas: Eesti algab ülikoolist (1) Ahhaa juht Andres Juur julgustab lapsi vati seest välja tooma Rahvusülikool 100. Tarkuse otsimine on ikka kantud soovist saada ilusamaks inimeseks* Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Riina Tilk, Yngve Rosenblad: hiiglase südamega kääbus

4 min lugemist
Vee, kanalisatsiooni ja keskkonnaga seotud erialadel on vaja mitmekesiseid oskusi. FOTO: Riina Tilk, Yngve Rosenblad

Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vee- ja jäätmemajandus ning keskkonnakorraldus ja -kaitse mõjutavad kogu majandust ja inimeste igapäevaelu. Eesti on võtnud kohustuseks täita mitut rahvusvahelist keskkonnaeesmärki, nagu suund kliimaneutraalse majanduse saavutamisele, üleminek ringmajandusele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine. Nende saavutamiseks on vaja pädevaid töötajaid nii keskkonnavaldkonnas kui ka majanduses tervikuna.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega. Uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnavaldkonna uuringus analüüsiti nende elualade tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026. Selgus, et neid ühiskonnale vajalikke funktsioone pakub juba praegu suhteliselt väike hulk inimesi, mida kinnitab ka rahvusvaheline võrdlus. Veevärgi- ja kanalisatsiooniettevõtetes töötab ligi 1300 inimest, jäätmemajanduses 2100 ning keskkonnakorralduse ja -kaitsega seotud kutsealadel hinnanguliselt 2400. Piltlikult öeldes on see valdkond nagu hiiglase südamega kääbus: ise väikest mõõtu, kuid mõjutab otseselt kõiki teisi majandussektoreid ja iga inimest. Need inimesed vastutavad suure osa Eestile seatud säästva arengu eesmärkide täitmise eest.

Mis saab tulevikus keskkonnatöökohtadest?

Siiski ei ole ette näha, et töötajate arv uuritud valdkonnas lähikümnendil oluliselt kasvaks: teineteist tasakaalustavad kaks ülemaailmset trendi. Ühelt poolt suurendab vajadust keskkonnaalaste teadmiste järele kliima- ja keskkonnateemade esiletõus. Teisalt mõjutab töökohti automatiseerimine ja digiteerimine: automaatseirejaamad, registripõhised masinotsused, modelleerimine jne. Mõjutavad ka riigi- ja haldusreform, kus keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste töötajate arv on viimasel viiel aastal kahanenud keskmisest enam, ligi 15 protsenti. Prognoosi järgi väheneb avalikus sektoris keskkonnakorralduse ja -kaitse töökohtade arv nii riigireformi kui ka palgasurve tõttu endiselt.

28.11.2019 30.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto