Riina Tilk, Yngve Rosenblad: hiiglase südamega kääbus

Vee, kanalisatsiooni ja keskkonnaga seotud erialadel on vaja mitmekesiseid oskusi. FOTO: Riina Tilk, Yngve Rosenblad

Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Vee- ja jäätmemajandus ning keskkonnakorraldus ja -kaitse mõjutavad kogu majandust ja inimeste igapäevaelu. Eesti on võtnud kohustuseks täita mitut rahvusvahelist keskkonnaeesmärki, nagu suund kliimaneutraalse majanduse saavutamisele, üleminek ringmajandusele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine. Nende saavutamiseks on vaja pädevaid töötajaid nii keskkonnavaldkonnas kui ka majanduses tervikuna.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega. Uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnavaldkonna uuringus analüüsiti nende elualade tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026. Selgus, et neid ühiskonnale vajalikke funktsioone pakub juba praegu suhteliselt väike hulk inimesi, mida kinnitab ka rahvusvaheline võrdlus. Veevärgi- ja kanalisatsiooniettevõtetes töötab ligi 1300 inimest, jäätmemajanduses 2100 ning keskkonnakorralduse ja -kaitsega seotud kutsealadel hinnanguliselt 2400. Piltlikult öeldes on see valdkond nagu hiiglase südamega kääbus: ise väikest mõõtu, kuid mõjutab otseselt kõiki teisi majandussektoreid ja iga inimest. Need inimesed vastutavad suure osa Eestile seatud säästva arengu eesmärkide täitmise eest.

Mis saab tulevikus keskkonnatöökohtadest?

Siiski ei ole ette näha, et töötajate arv uuritud valdkonnas lähikümnendil oluliselt kasvaks: teineteist tasakaalustavad kaks ülemaailmset trendi. Ühelt poolt suurendab vajadust keskkonnaalaste teadmiste järele kliima- ja keskkonnateemade esiletõus. Teisalt mõjutab töökohti automatiseerimine ja digiteerimine: automaatseirejaamad, registripõhised masinotsused, modelleerimine jne. Mõjutavad ka riigi- ja haldusreform, kus keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste töötajate arv on viimasel viiel aastal kahanenud keskmisest enam, ligi 15 protsenti. Prognoosi järgi väheneb avalikus sektoris keskkonnakorralduse ja -kaitse töökohtade arv nii riigireformi kui ka palgasurve tõttu endiselt.

28.11.2019 30.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto