Sisukord
Meie Eesti
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (13) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (2) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (3) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga (1) Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis (7) Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv (1) Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Riina Tilk, Yngve Rosenblad: hiiglase südamega kääbus

4 min lugemist
Vee, kanalisatsiooni ja keskkonnaga seotud erialadel on vaja mitmekesiseid oskusi. FOTO: Riina Tilk, Yngve Rosenblad

Suure tähtsusega keskkonnaaladel töötab arvuliselt vähe inimesi, selgus vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnakorralduse tööjõu-uuringust. Kui palju noori peale kasvab ja milliseid oskusi nad vajavad, kirjutavad Kutsekoja OSKA uuringujuht Riina Tilk ja peaanalüütik Yngve Rosenblad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Vee- ja jäätmemajandus ning keskkonnakorraldus ja -kaitse mõjutavad kogu majandust ja inimeste igapäevaelu. Eesti on võtnud kohustuseks täita mitut rahvusvahelist keskkonnaeesmärki, nagu suund kliimaneutraalse majanduse saavutamisele, üleminek ringmajandusele, bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamine. Nende saavutamiseks on vaja pädevaid töötajaid nii keskkonnavaldkonnas kui ka majanduses tervikuna.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega. Uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Vee- ja jäätmemajanduse ning keskkonnavaldkonna uuringus analüüsiti nende elualade tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026. Selgus, et neid ühiskonnale vajalikke funktsioone pakub juba praegu suhteliselt väike hulk inimesi, mida kinnitab ka rahvusvaheline võrdlus. Veevärgi- ja kanalisatsiooniettevõtetes töötab ligi 1300 inimest, jäätmemajanduses 2100 ning keskkonnakorralduse ja -kaitsega seotud kutsealadel hinnanguliselt 2400. Piltlikult öeldes on see valdkond nagu hiiglase südamega kääbus: ise väikest mõõtu, kuid mõjutab otseselt kõiki teisi majandussektoreid ja iga inimest. Need inimesed vastutavad suure osa Eestile seatud säästva arengu eesmärkide täitmise eest.

Mis saab tulevikus keskkonnatöökohtadest?

Siiski ei ole ette näha, et töötajate arv uuritud valdkonnas lähikümnendil oluliselt kasvaks: teineteist tasakaalustavad kaks ülemaailmset trendi. Ühelt poolt suurendab vajadust keskkonnaalaste teadmiste järele kliima- ja keskkonnateemade esiletõus. Teisalt mõjutab töökohti automatiseerimine ja digiteerimine: automaatseirejaamad, registripõhised masinotsused, modelleerimine jne. Mõjutavad ka riigi- ja haldusreform, kus keskkonnaministeeriumi haldusala asutuste töötajate arv on viimasel viiel aastal kahanenud keskmisest enam, ligi 15 protsenti. Prognoosi järgi väheneb avalikus sektoris keskkonnakorralduse ja -kaitse töökohtade arv nii riigireformi kui ka palgasurve tõttu endiselt.

27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto