Vadim Štepa: Talvesõda ja Berliini müür – juubilaride seosed

155 kilomeetri pikkustest müürist on alles mõned tükid, mis on nüüd turistide vaatamisväärsused. FOTO: Bretty Sarapuu

Mis ühendab kahte sündmust, millel on tänavu juubeliaastapäev, kirjutab poliitikavaatleja Vadim Štepa.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Tänavusse novembrisse langevad kahe suure ajaloolise sündmuse ümmargused aastapäevad. 9. novembril tähistas Euroopa Berliini müüri langemise 30. aastapäeva, homme, 30. novembril seisab aga ees märksa traagilisem aastapäev: 80 aastat Nõukogude agressiooni algusest Soomes, mida hakati nimetama Talvesõjaks.Esmapilgul tundub, et need kaks sündmust seisavad teineteisest päris kaugel ega ole kuidagi seotud. Aga kui ajalugu korralikult analüüsima asuda, selgub, et need on hämmastavalt lähedased sündmused. Mis lisaks võimaldavad meil uue pilguga vaadata tänapäeva poliitikat.

Berliini müüri langemine tähistas omal ajal raudse eesriide lagunemist ning varem lääneks ja idaks jagunenud Euroopa taasühinemist. Aastail 1945–1989 oli Euroopat raske nimetada ühtseks tsivilisatsiooniks – sisuliselt oli tegemist kahe teineteisele vastandliku ideoloogilise blokiga, mis jagasid maailmajao pooleks.

Kuid NSV Liidus alustatud nn uutmisest indu saanud Ida-Euroopa hakkas kiiresti nõukogude mõjusfäärist välja libisema. Mihhail Gorbatšov ei hakanud enam plaanima Nõukogude vägede viimist allumatutesse «liitlasriikidesse», nagu olid seda teinud tema eelkäijad, tungides Ungarisse ja Tšehhoslovakkiasse. Otse vastupidi, Saksamaalt toodi Nõukogude väed välja. Reforme, osutus, viidi Ida-Euroopas läbi palju kiiremini kui NSV Liidus: Moskvas vaieldi 1989. aastal veel uuenenud sotsialismi üle, Ida-Euroopa riigid aga püüdsid üldse sotsialismile selga keerata.

Sisuliselt algas aastail 1989–1991 ühtse Euroopa Liidu kujunemine. Nõukogude Liitu seevastu tabas kriis ja see liikus aina kiiremini kokkuvarisemiskursil.

Paljud toonased Euroopa poliitikud leidsid miskipärast, et demokratiseerumisprotsessid on paratamatud ja tagasipööramatud. Seetõttu ei üritatudki toimuvat fikseerida uues rahvusvahelises lepingus. Tundub, et suurel määral just see panigi aluse sündmuste edasisele nukrale arengule, mis on viinud sisuliselt Berliini müüri taastumisele nüüdse Venemaa ja lääneriikide suhetes.

28.11.2019 30.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto