Kontšalovski uusim film: geeniuse vastutusest

Alberto Testone Michelangelo rollis Andrei Kontšalovski filmis «Patt».   FOTO: Filmikaader

Renessansiaja Itaalia, täpsemalt 16. sajandi algus, kui elas ja lõi Michelangelo Buonarroti, oli üks vastuoluline paik.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kiiskavate marmorpaleede vahel voolab pahkluusügavune sopaoja ja valitsejad, idee järgi vooruse kehastus maa peal, püherdasid kõlvatuses. Üht peab nende kaitseks ütlema: soovides maailmale oma võimu ja tähtsust näidata, rahastasid nad renessansiaja suurte kunstnike loomingut.

Nende hulgas Michelangelo, keda peeti geeniuseks juba eluajal. Tõsi, nagu filmis nenditakse, ka tõpraks, kuid geniaalseks tõpraks. «Patt» ei ole eluloofilm, see haarab üht kitsast lõiku looja elust, just pärast Sixtuse kabeli lõpetamist, kui Michelangelo hakkab lepingu järgi rajama paavst Julius II hauamonumenti. Samal ajal on Püha Tooli enda valdusse saanud rivaalitsev Medici perekond ja paavstimüts pähe pandud Leo X, kes soovib, et kunstnik pühendaks end nende suurprojekti, San Lorenzo katedraali fassaadi loomisele.

28.11.2019 30.11.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto