Sisukord
AK
Postimees
30.11.2019
Eesti Muuseumilaeva hulljulge kapten Peaprokuröri kandidaat «süvariiki» lõhkuma ei asu (23) Ratas ei ole Lemettilt täpsustusi küsinud (25) Jaaganti poliitikaradar. Rahakülv (3) Kui raske on mõista udmurdi keeles Andrus Kivirähki? Majandus Investor Mari armus Neinar Seli sõnadesse Välismaa Ohutaset langetanud London elas üle rünnaku Donald Trump üllatas Afganistanis teenivaid Ühendriikide sõdureid Itaalias vahistati Miss Hitler POLAARNE SIIDITEE. Saamid kardavad Arktika arendusest traditsioonilise eluviisi hukku (1) Arvamus Juhtkiri: Vivat academia! (4) Muuseumilaeva hulljulge kapten Von der Leyeni võitlus algab Riigi vihatuim ametnik (31) Äpardunud stahhaanovlased Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Kultuur Muuseumilaeva hulljulge kapten Ehitamata ülikool Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Sport Uus suusatalv algas eestlaste aadrilaskmisega Rallifänni kolumn: Ogier, järgmise aasta meister? (2) Kahurimeestel kuul jalas. Kes välja aitaks? Kliima Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Merendus Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Tallinn Muuseumilaeva hulljulge kapten AK Rahvusülikool 100 ⟩ Toomas Asser: rahvusülikool on midagi enamat kui ainult rahvusteadused (1) Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile (2) Ehitamata ülikool Tallinn 800: ajakapsel merepõhjast kõneleb muinas-Eesti kosmopoliitlusest EKI keelekool: vaade maailmale läbi arvuti­ekraani Joosep Värk: rahvas tahab keskmist sõrme (20) Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Arter Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi (4) Ameeriklane omadega soos, vaatab metsa poole (1) Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Hiina salaühingu võitluskunst, mis annab vastupandamatu jõu (9) Elu raskeim küsimus: mida me kahetseme, kui lõpp on silme ees? (11) PÖFF: suurejooneline finaal. Ära maga maga viimast võimalust! Advendiaeg nõuab pidulikku rooga: kuidas teha piparkoogi-parti? Kord toob lõuendi ette raba, kord vana tööstushoone Autoseiklus värvikas Kanadas. 660 km Volkswagen California seltsis Mehed läksid naiste riidekapi kallale Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas

3 min lugemist
Priit Rohtmets, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappel, „Eesti ja Hiina suhete sünd“. FOTO: Raamat

Kas Hiina on oht liberaalsele maailmakorrale, küsiti hiljutisel Varssavi julgeolekufoorumil. Sellele küsimusele möödunud aasta detsembris trükivalgust näinud Priit Rohtmetsa, Tiit Kuuskmäe ja Urmas Pappeli ühistöö „Eesti ja Hiina suhete sünd“ ei vasta. Küll aga annab see võib-olla seni kõige põhjalikuma ülevaate kahe riigi suhete kujunemisest ja eestlaste tegemistest tollases Hiina Vabariigis.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Üht-teist on ju Hiinast varemgi kirjutatud, ka kahe ilmasõja vahel. Aga Hiina on eestlase jaoks ikka olnud midagi keerulist ja pisut arusaamatut, millest annavad tunnistust kasvõi meie kõnekeeles senini esinevad võrdlused „nagu hiina keel“ ja „Hiina ime“, ning enamik meist ei tea Hiina maailmavõimuks kujunemisest just ülearu palju.

Ja ega me pole ainsad. Kommenteerides keiser Qianlongi vastust kuningas George III-le, millega keiser lükkas tagasi Briti saadiku saatmise keiserlikku õukonda, kirjutas Bertrand Russell, et keegi ei mõista Hiinat seni, kuni see kiri tundub talle absurdsena (lk 26). Sest kiri polnud kindlasti mõeldud solvanguna, vaid lihtsalt peegeldas tollal end (maailma) keskmeks pidanud Hiina arusaama (veel 19. sajandi esikümnenditel andis Hiina kolmandiku maailma kogutoodangust; ka praegu nimetavad hiinlased oma riiki mitteametlikult Zhōngguó e Keskriik). Omaette küsimus on muidugi, kui palju on neid, kes mõistavad täielikult tänast Hiinat.

Oma arvukate illustratsioonide ja arhiivifotodega on kõnealune raamat märkimisväärne teatmeteos, mille puhul ei tuleks lasta ennast eksitada pealkirjast. Autorid on selle taha peitnud ka Hiina ajaloo ladusa kokkuvõtte 19. sajandist kuni Teise maailmasõjani ja suhetest naabritega ning lühiülevaate noore Eesti Vabariigi välispoliitika olulistest otsustest kahe sõja vahel. Aga erilist huvi pakub rohkete detailidega ülevaade 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Hiina asunud eestlaste elust-olust. Eesti kogukonna tekkimisele ja tegemistele Hiinas on otseselt või kaudselt pühendatud üle poole raamatust. See on palju rohkem kui lihtsalt faktide rivi, pigem on see kaasakiskuv dokumentaaljutustus.

29.11.2019 02.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto