Sisukord
AK
Postimees
20.01.2020
Tallinnas Kalamajas leiti uus kalmistu Eesti Tartu pikaaegne võimuliit tüürib lahutuse poole (10) Minister Kiik jälle ministrite Helmete hambus (29) Võimuliit ajab laste kodakondsuse asjas oma jonni (6) Saaremaa surmakutsar võib peagi tunnistusi anda (3) Jõulud Eestis: naine kaotas rusikahoobist põrna, ema lõi pojale noaga kuklasse (10) Ülevaade ⟩ Riigifirmade nõukogusid ootab suurpuhastus (27) Võrtsjärve lähedalt leiti sööstpommitaja piloodi säilmed (1) Koalitsioon ruttas ise pensionireformi muutma (6) Tuntud tohter arvati perearstide seltsist välja Alaveri saatus jääb sakslaste otsustada (16) Jaaganti poliitikaradar. Pean saama oma tahtmise, muidu suren! (3) Välistööjõu palkamise karmistamine paneb vastutuse ettevõtjate õlgadele (24) Mobiilsed kiiruskaamerad tegid mullu üle 22 000 trahvi Keskerakonna Tartu-kriis võib partei võimult viia (10) Kallis uuring ei saa kõrgepalgaliste palgalõhest sotti (10) Suur ülevaade: milles Savisaare protsessi osalisi süüdistati ja kuidas kaitsjad peale jäid (1) Otepää vallavanem sai kahtlustuse omastamises (4) Majandus Laokil autoromud korjatakse kokku Eesti maksumaksja doteerib Hiina nänni tellimist (22) Tesla tõuseb võimsalt (6) Taavet liidab endaga Koljati Boeingu õnnetu aasta Naabrid veavad Eestis ebaseaduslikult kaupa laiali (20) Riigikogu võttis 5G-konkursi luubi alla Konkurents kiskus kulleriäris pinged üles (1) Kohus tunneb kuumas äritülis kuriteo hõngu (1) Uus seadus ei aita puuküürnikust lahti saada (7) Autoettevõtete liidu juht: kuidas sa leiad inimese, kes 600 euroga rooli taha istuks? (19) Välismaa Liibüa konflikt lööb suurriikide vahele lõhe (4) Taani maaväe ülem: saadame Eestis teisele poolele sõnumi valmisolekust (3) Moskva vähihaigla õudused iseloomustavad probleeme Vene tervishoius Postimehe reportaaž: iga hajevil tsiviilpiloodi tuvastamine maksab NATO-le kümneid tuhandeid eurosid (1) Zelenskõi andis peaministrile teise võimaluse (2) Trumpi kaitse mureneb (2) Putini viimatine üllatus Horvaatia plaanib Emmanuel Macroni ümber veenda Indias võeti mõõtu härjataltsutamises Ühendriikidele läheneb taas migrandikaravan Hiina koroonaviirus jõudis üle mere Jaapanisse Arvamus Kalev Stoicescu: algas üleminek Putinilt Putinile (1) Andi Hektor: nii nad tapsidki meie rahvuskultuuri (6) Ahti Asmann: kas Eesti on valmis loobuma põlevkivist 125 miljoni euro eest? (3) Kaja Kallas: valitsuse punased jooned murrab koostöö riigikogus (10) Aleksei Lotman: Eesti riik vajab küpseid metsi ka 150-aastasena (15) Juhtkiri: sisseränne vs. väljaränne (10) Juhtkiri: Saaremaa juhtumi õppetunnid (11) Tarvo Madsen: mõtestamata abi Ebaprofessionaalne poliitik (11) Kõige ausam mees (4) Midagi pole veel lahenenud Meie Eesti Kaidi Kolsar: kui hinne sõltub hindajast Piret Järvela: kas eksam või eksamilaadne toode? Martin Ehala: avameelselt hindamisest Jako Kull: vaimufookus ja vaimukari (2) Leelo Tungal: vastutajad maksavad ka surnud raudset ruuna (6) Aleksei Lotman: transpordi-keskkonna umbes sõlmed (4) Yoko Alender: Rail Baltic viib Eesti idast läände (36) Kadri Tammepuu: doonorid otsustavad Organidoonorlus: kümnes kõhunääre tuli Rootsist Heli Pilt: uue südamega tulid kaasa uued õed-vennad Kultuur Õnneauk vanadekodu seinas Puudulik katse portreteerida koreograafe Paks Värdjas, kõrged kontsad ja rahvuskonservatism (1) Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) Alandamine laval, kellele ja milleks? (3) Fred Jüssi ja Indra võrk (1) Vanasti oli rohi sinisem? Südames elav aeg ja hallid härrad Kui kuulaja ei tule Pia Frausi juurde, siis Pia Fraus tuleb kuulaja juurde Teekond Fred Jüssiga: kuidas saada heaks inimeseks? (1) Sport Haaland esimest, Haaland teist, Haaland kolmandat korda! Sildaru oodatud kuld, mis tuli arvatust napimalt (3) Ajalugu teinud McGregor noomis «eksperte» Mudast priiks ja pilk unistuse poole. On’s see reaalne? Kas Kalev/Cramo murrab nukra mustri? Priit Pulleritsu kolumn: mõnus on peksta Venemaad (5) Sportlase psühholoogiline väljakutse: kuidas saada pingega sõbraks Reim alistas Kristali, mõlemad otsivad väravakütte Leedulased tunnustasid Erki Noolt Eesti käsipallikoondis lõpetas viimaks võidupõua «Nii Anetil kui ka Kaial on head võimalused saada kolmandasse ringi.» (1) Eesti medalisaju saladus: head kaaslased Ermits: õlekõrsi jääb üha vähemaks Talvise laulupeo suur juubel – eesmärk, mille nimel elada (1) Eesti teenis noorteolümpialt kaks kulda ja pronksi Mootorispordimaailm leinab: lõputud liivaväljad nõudsid järjekordse inimelu Nüriks jäänud Kalev/Cramo kaotas Ventspilsile Tervis Eluohtlikke kukkumisvigastusi saab ennetada lihtsate moodustega Täppismeditsiin aitab ravile allumatu vähiga võidelda Salakaval puugihaigus külvab mõistmatust ja kannatusi (3) Inimeste heldus aitab tõbesid alistada Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Kliima Kliimaneutraalsusega venitamine toob Eestile 125 miljonit (5) Soe vesi tappis miljoneid merelinde (1) Bioloog seletab: kuidas meile keskkonnaküsimustes laste, koerte ja maakeradega kärbseid pähe aetakse (11) Kliimamuutus lööb sakslaste juurdunud elu kõikuma (23) Kümnendi lõpus on kliimaselgus veel väga kaugel (3) Nessun dorma ehk täna öösel ei tohi keegi magada (3) Pelletite põletamine kõrvetab näpud (20) REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Merendus Tankerid pumpavad vene gaasi Eesti vetes ümber (2) Nord Stream 2 lükkub määramatusse tulevikku (2) Avameretuulepargis hakatakse rannakarpe kasvatama (2) Sonaritehnika avab hüdrograafidele merepõhja saladused Luba käes, väga palju on teha Omaani politsei suurtellimus lööb Saaremaa laevafirma äri õide (7) Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Tallinn Harjumaa tulevik sõidab trammis (5) Tallinn saab lähiaastatel ridamisi uusi monumente (5) Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Kaubarändur Aasias: Laoses varu mõnuga kannatust Vene hing külmetab Hiina piiri ääres Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale AK EKI keelekool: rutiini sinine puru Peeter Padrik: mida saame teha enne vähktõve ravi Jelena Skulskaja: mis jääb järele teatrist? Ainult mälestus südamesse (5)
Kangelased, puutumatus ja reostus maailma lõpus (1)
Ükskord Cinécittàs ehk FF nagu Federico Fellini (1) JUURIKAS. Mida toob aasta 2020? (1) Võlu on pisiasjades Aja auk. Tõrksa taltsutamatus Nädala plaat: Limp Bizkit pesumasinas Kujundid contra tõed (1) Vikerkaar loeb. Põue ketserlikud peatükid Arter Kuulus ahistamisskandaal, mis jätab pealtnägijad külmaks (1) Priit Pullerits tunnistab üles: kuidas ma tulistasin tuumavõimekusega raketti Riina Õun: «veganinahk» on tegelikult PVC-plast Kuidas valmistuda suusamaratoniks, kui lund ei ole ega tule Lapsepõlveunistus sai teoks Patuse laisklemise kiituseks (4) Kuidas käituda iseenda matustel? Kuno Tammearu: Eestis juuakse liiga palju, sealt ka väga paljud rängad õnnetused (7) Kas kuningakoja muutuste tuul vaibus rassismi ja kõmupressi survel? (1) Briti kokk Kirk Haworth Tallinnas: "Puuk tegi minust vegani." Homses Arteris: läbipõlemisohus päästjad, raketid ja lumenälg Maa Elu Ilmajutt: ebatavaline soojus jätkub Kas Eesti 80aastane külmarekord jääbki püsima? (2) Muhu lihatööstus pakub kohalikku lambaliha Kuidas ananassist endale toataim kasvatada Mao- ja soolehädasid saab ravimtaimedega leevendada Mida uut toob 2020. aasta PRIA klientidele Põllumehi ootavad muudatused „Are Stockmannis” käiakse teise ringi kaupa ostmas kogu Eestist Talvine Prangli pakatab meretagusest rahust (1) Organic Estonia juht Krista Kulderknup: tegutseda on vaja nüüd ja kohe (1) Üle poole Eestist pildistati ortofotodele Tartu Selgusid Tartu uute aukodanike kandidaadid Priit Pullerits: suur mõõduvõtt paistab lootusetu Jaanus Libek: metsa ja puidu väärtusest (1) Artur Kuusi karikatuur: don Toots ja Sancho Panza Kunstimuuseum kavandab Raadile skulptuuriparki Oravad lahendavad Tartu võimukriisi Müts-müts! veeres mürakas kivi ja prantsatas läbi kuuri katuse (2) Professor Peep Talving vaeb kliinikumi usalduskriisi ja pakub nõu, mida teha Nils Niitra: Tartu annab vana hullumaja erafirma buldooseri hoolde (7) Vald õpib koos linnadega kaasavat valitsemist Suusamatk kasvas kiiresti tuhandete rahvapeoks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Elu ehtsus ja kummitused rabarberimaal

5 min lugemist
Kuninganna Victoria 1859. aasta maalil. FOTO: Repro

Viimastel aastatel on meid, võiks peaaegu öelda, pommitatud igasuguste viktoriaane puudutavate teostega. Filmid nagu „Noor Victoria“ (2009) või „Victoria ja Abdul“ (2017), telesarjad nagu „Victoria“ (2016) või „Victoria ja Albert“ (2001), raamatud nagu sellesama A. N. Wilsoni sulest lisaks siin vaadeldavale „Viktoriaanidele“ (2002) ilmunud „Kuninganna Victoria“ (2014, eesti keeles 2016) – muudest autoritest rääkimata – jätavad kõik mulje, et viktoriaanid on meie jaoks kuidagi iseäranis tähtsad ja aktuaalsed.

Wilson ise võtab oma raamatu eessõnas kõikvõimalikud põhjused kokku lausega: „Viktoriaanid on ikka veel meiega.“ Ja mitte spiritistlikus mõttes, vaid täiesti realistlikult: „maailm, mille nad lõid, ei ole kadunud, ehkki see on muutunud“ – seda isegi kahest maailmasõjast hoolimata. Victoria ajastu tehnilised uuendused rajasid vundamendi 20. sajandi põrutavale arengule, mis omakorda pani aluse sajandilõpu internetipöördele; ehk võib just viimane anda meile aimu viktoriaanide jahmatusest, hirmust, sõgedatest lootustest ja närivatest kahtlustest silmitsi kiire tehnilise arenguga.

Samas ajasid need muutused osa inimesi otsima turvalisust liialdatud alalhoidlikkusest, klammerduma minevikku, edendama pepsi kombekust ja valevagadust – tuttav näib tänapäeval seegi. Liiatigi on viktoriaanid esimesed, kellest on meieni jõudnud fotosid, mis juba loomu poolest paistavad elu ehtsusele ligemal seisvat kui maalid või muud kujutised – isegi kui vahel just fotot on peetud kõige õigemaks meediumiks ka vaimude tabamiseks rabarberipeenralt või kahtlustatud petupühakute õhku projitseerimises (lk 487). Tõepoolest ei näi viktoriaanide ja meie vahel olemuslikult kuigi palju muutunud olevat.

Eesti lugejat, kelle perekondlikus ehtelaekas üsna tõenäoliselt ei leidu vanavaarema Whitby gagaadist leinaprossi või mõne teise kadunukese juuksesalgust punutud mälestussõrmust ja kelle esivanemate igapäevakogemuseks oli pigem lirtsuma kippuv „Tõde ja õigus“ kui gaasivalgustus ja noobli ratsahobusesitaga kaetud kivisillutis sellel toimuvate dramaatiliste põkkumistega ülima vaesuse ja kujuteldamatu luksuse vahel, võib viktoriaanlus huvitada juba meile ohtralt tõlgitud viktoriaanlike või Victoria aega paigutatud tegevusega inglise romaanide pärast.

Kirjanduse kaudu on viktoriaanid tublisti mõjutanud eestigi lugeja vaimuilma – rääkimata Dickensist, mõelgem vaid nimedele nagu õed Brontëd, George Eliot, Thomas Hardy, Oscar Wilde, Wilkie Collins, Lewis Carroll, W. B. Yeats, Rudyard Kipling, Arthur Conan Doyle jne jne.

Wilsoni raamat on muidugi heidutav – suur, paks ja raske; üle 700 lehekülje tihedat teksti, vahel mitu pildipoognat, kõva köide, kaunis kujundus... ainult lugemisaega pole kaasa antud. Aga seda tasub endale näpistada. Oma teemat liigendab Wilson kahel moel: ajaliselt jaguneb raamat valitsusaja kümnendite järgi kuueks osaks (Victoria valitses aastail 1837–1901), mille raames peatükid eri teemasid välja nopivad. Muidugi ei piisa ka 700 leheküljest, et anda nii kirevast ja sündmusrohkest perioodist igakülgset ja ammendavat akadeemilist ülevaadet – just viimase puudumise üle on kurtnud inglise retseptsioon, kiites samas Wilsonit, kes, olemata küll ajaloolane, siiski söaka ürituse ette võttis ja ka suhteliselt õnnestunult välja kandis.

A. N. Wilson. FOTO: Sam Ardley.

Autori sisseelamises teemasse kahelda ei saa – nimesid, seiku, aastaarve, anekdoote pudeneb kui küllusesarvest. Wilsoni kirjutamisviis reedab, et ta tunneb end viktoriaanide seas kui kala vees, ilmselt on tema teadmised neist nii laialdased ja põhjalikud, et tihtipeale unustab ta kirjutades neid lugejale täpsemalt tutvustadagi. Sest kes siis seda üleaedset Vollit ei teaks!

Mõni lugeja, eriti Inglismaast kaugemal, siiski iga Vollit ei tea, seepärast võinuks autor katsuda siin-seal hoogu maha võtta ja mõne tegelase olemust täpsustada. Kus ta seda teeb, seal sünnivad ka mõned raamatu maitsvamad palad – näiteks saame noore Arthur Balfouri­ (peaminister 1902–1905) kohta teada, et ta oli väga auahne, aga lisaks sellele ka „innukas amatöörfilosoof, poissmees, kes nautis, kui ta sõbranna leedi Elcho teda kergelt peksis [...] Tema tunde- ja hingeelu on jäänud üsnagi salapäraseks, seda enam, kui loeme lugu tema meelteülesest läbikäimisest Mary Catherine Lytteltoniga, kellega ta 23-aastasena peaaegu et kihlus ja kes oma 25. eluaastal 1885. aasta palmipuudepühal suri“ (lk 585). Mary Lyttelton armastas Balfouri haua tagantki, millest annavad tunnistust tema spiritistlikel seanssidel üleskirjutatud ja tänini säilinud „mahukad vaimukõned“.

Mõningane kerglus, nagu ülaltoodud näitest näha, on raamatule tõepoolest omane – Wilsoni armastus viktoriaanide vastu lahvatab eriti eredalt lõkkele just seal, kus nood armastusväärset veidrust ja ekstsentrilisust ilmutavad. Tema viktoriaanid näivad oma muretus pahelisuses ja teadvustamata silmakirjalikkuses elavat kuidagi ehedamalt ja värvikamalt kui meie. Aga ta näeb ka nende tõsidust ja suurust, näiteks India mässu kirjeldades: „Havelock nakatus Lucknow’s düsenteeriasse ja suri sellesse – „Harry,“ ütles ta oma pojale, „vaata, kuidas kristlane võib surra.“ Henry Lawrence suri piiramise ajal haavadesse – kõik tema sõdurid, kes teda hauda kandsid, suudlesid teda laubale. See polnud sõda, kus kõrgemad ohvitserid oleksid põgenenud“ (lk 247).

Paatose ja hingelisusega hoiab Wilson õnneks üldiselt kokku. Tal on omad eelarvamused ja kiindumused, mida ta eriti varjama ei kipu, ning ta on seetõttu erapoolikum, kui ühest nii suurest ajastust tasakaalukat ülevaadet kirjutades olla tohiks. Aga erapooletust ta ei taotlegi. Tema vaimustust viktoriaanide vastu on tunda igalt leheküljelt ja tänu sellele kõnetab tema raamat ilmselt ka laiemat publikut.

Ühe täiendusena võinuks raamatule küll olla lisatud n-ö nimede spikker – mitte tavaline esinemiskohti osutav nimeloend, mis on raamatu taga olemas, vaid lühitutvustused nagu näidenditegelaste loendites. Praegu pidin kiirelt selguse saamiseks tihtipeale Wikipedia avama.

Ettearvatavalt nõuavad raamatust oma osa niisugused möödapääsmatud teemad ja tegelased nagu Darwin ja Marx oma teooriatega, Dickensi London, Krimmi sõda, Aafrika allutamine (the scramble for Africa, mida tõlkes on vahelduva eduga nimetatud võidujooksuks Aafrika pärast ja „rüsinal Aafrikasse tungimiseks“ – kujukas, kuid võib-olla siiski mitte väga õnnestunud fraas), Oscar Wilde’i protsess jne. Aga nende kõrvale mahub ka ohtrasti senitundmatut, ootamatuid paralleele ja võrdlusi. Näiteks leheküljel 566 seatakse lugeja silmitsi tõsiasjaga, et Briti impeerium püsis umbkaudu sama kaua kui Nõukogude Liit. Kas selle mõttega midagi peale on hakata, ei oska ma öelda, aga huvitav tundus see küll.

Mõne ilmselt kavatsematu muigekoha on raamatule lisanud tõlkijad. Näiteks leheküljel 217 saame teada, et Krimmi sõja ajal oli peaminister Palmerston „juba seitsekümmend – suure osa ajast rohkem kui pooles vinnas“ (jah, folklore.ee annab viimasele fraasile ka tähenduse „poolpurjus“, aga seda vähemalt mina varem ei teadnud). Pildil nr 46 on allkirja järgi kujutatud „naisüliõpilase topist“; lk 384 leiame mõnevõrra üllatavalt nii „tüüne tehase“ kui ka „tüüned poolpaljad pariislased“; lk 513 ilmutatakse meile, et tänapäeva ajakirjandus on muuhulgas „kiimaline“, jne.

Nende kohatiste muiete kõrval nukramad on lõigud, kus lauserõhud ja seosed jäävad nõrgaks või on paigast ära, nii et mõte on raskesti taibatav ja mõnigi kord haarab käsi toimetajapliiatsi järele. Leidub ka trüki- ja keelevigu – nt lk 407 magavad vaesed „paljatel voodidel“, lk 408 mainitakse „austerlastest meremehi“, kui usutavam tunduks, et nad olid austraallased. Need puudused näivad koonduvat teatud lehekülgedele, siis järgneb jälle lehekülgede kaupa täiesti nauditavat ja üsna puhast teksti. Kas nõrkes vahepeal tegijate tähelepanu? Või on ebaühtlus seotud tõsiasjaga, et raamatul on kaks tõlkijat?

Sellegipoolest on Wilsoni „Viktoriaanid“ üks uhke raamat, mida tasub kindlasti lugeda igal ajaloost huvituval inimesel. Kirjeldades raamatu lõpus Victoria matuseid, leiab Wilson, et lõppkokkuvõttes oli elu viktoriaanlikul Inglismaal siiski vähem halb kui paljude tseremoonial osalenud aukandjate riikides. Viktoriaanid tegid ränki vigu – aga jätsid endast maha ka palju head. Nii ühest kui teisest saame me osa tänapäevani.

A. N. Wilson

„Viktoriaanid“

Tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik

Varrak, 2018

768 lk

A. N. Wilson, „Viktoriaanid“. FOTO: Raamat
Seotud lood
18.01.2020 20.01.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto