Sisukord
AK
Postimees
11.12.2019
Apteegiuputus linnades: tõotatud kaost uste sulgemisel ei paista Eesti Viimase minuti kulutused leiti valitsuse varudest Mustakivi silla tulistaja protsess algab otsast peale Eesti hakkab end PISA tulemusega turundama (6) Talunikud tulevad traktoritega pealinna raha nõudma (5) Unikaalne trammimonument saab kaitse alla (8) Ametnikueetika ununes pooleks aastaks (11) Kaheksa miljoni euro eest kuus minutit sõitu (22) Mustakivi tee pikendus: asi on otsustatud, aga teeme moe pärast uuringuid (4) Sotsiaalminister raviks hoolekande rahapuudust uue maksuga (38) Eesti tööandja ei taha Soomest naasnud pehmosid Alkoholimüügile kaalutakse uusi piiranguid (49) Donbassi haiglaid aitav Eesti meditsiinidiplomaat kõnnib õrnal jääl Liiklusinnovatsioon: politsei katsetas autojuhtide usaldamist (4) EKKMil pole ka uuest ekspertiisist palju loota M.V.Wool koondab 125 töötajat Arvo Pärdi keskus pälvis arhitektuuri peapreemia (1) Majandus GRAAFIK: Coopi pank tegi kahekümne aasta kehvima stardi (1) Laenutingimused pensionifondiga sidunud SEB sai trahvi (1) USA sanktsioonid paiskasid Läti sadamad kaosesse (1) In memoriam: Keskpankur, kes seljatas kiire inflatsiooni (1) Tippametnik käis ettevõtte heaks reisil Elroni juhil on bussifirmadele kurbi uudiseid (12) Toomas Annus värbas Robert Kiti Swedbank lasi hansapankuritel minna Kogeri puitmajaäri äpardumine: töötajatel ja partneritel rusikas taskus (9) Uus eriüksus võtab luubi alla pahatahtlikud pankrotid (4) Hinnad langevad kolmandat kuud (2) Välismaa Jaanus Piirsalu: status quo rahuldab ainsana Venemaad (4) Eesti-poola pere koliks Londonist ära vaid majanduse sunnil «Kui loeksin kümme aastat Telegraphi, peaksin ka Brexitit heaks mõtteks» Saadiku sõnul on eestlastel Ühendkuningriigis hea maine Soomes haaravad ohjad noored naised (10) Loodus näitas Uus-Meremaal võimu Sanna Marini valitsuse esimene proovikivi on välisminister Pekka Haavisto Normandia nelik tuli rahu nimel taas kokku USA mereväebaasi rünnanud saud vihjas sotsiaalmeedias Al-Qaedale Ukrainlased kehutasid Zelenskõid Putinile mitte järele andma (1) Süüria al-Holi laagrist on põgenenud 25 ISISega seotud eurooplannat Arvamus Juhtkiri: Kiige käekiri Kairi Kreegipuu, Raul Eamets: sotsiaalteadused – kelle asi? Andres Herkel: kuid aina löövad, kas tead Harry Tuul: valitsuse rääkimata lugu (6) Erkki Bahovski: Sanna Marin – Soome uus nägu? (1) Paloma Krõõt Tupay: demokraatia talumatu kergus (1) Silver Sirel: Soome ees uks kinni (4) Ivan Makarov: kas keelel on elu pärast ajusurma? (3) Kai Saks: riigi otsus – kas hoolida (1) Indrek Lepik: käsulapsed vabariigile (15) Juhtkiri: Greta ajastu peaminister (10) Meie Eesti Kätlin Kõverik: Eestisse naasjad vajavad nõu ja vahendamist (1) Aimar Altosaar: vaesus ajab ära, hoolimatus ei lase tagasi tulla Erkki Koort: сколько лет, сколько SIMM* (1) Enne tähtaega vabastamine: poolt ja vastu (2) Kriitikud: statistikaamet tegutseb vahendeid valimata (4) Diana Beltadze: Eesti on valmis registripõhiseks rahvaloenduseks Martin Ehala: kas küsida kõigilt või mõnedelt Rene Kokk: metsanduse arengukava stsenaariumid võivad olla hästi välja kukkunud (2) Mihkel Kangur: kellel on voli Eesti metsade eest kõneleda? (1) Aleksei Lotman: emotsioon ja elurikkus (4) Kadri Tammepuu: kasulikud äpid seisavad riiulis Kultuur Räpparist võrsub poeet «Räpi tegelik essents ja eripära peitub tema ajakajalisuses» Vihanemees.com: aga kust tuleb viha? Kuldgloobuse nominent: aasta parim abielulahutus «Õiglus»: selgeltnägija sünnitas kultusfilm «Jeesus juhatab sind kiirteele»: Eesti-Etioopia sci-fi-deliirium «Eesti laul»: tihe, ent ilmetu ja igav (10) Harmooniline maailm on valmis saanud Kummitav Imedemaa Ebamugavuse ilu In memoriam Zaza Urušadze 30.10.1965 – 7.12.2019 Sport Kaks Klavanit ja MM. Saalihokis, mitte jalgpallis Venemaal võeti võistluskeeld vastu suurema hüsteeriata Võrkpalliliidu president asub kandidaatidega palgakõnelustesse Jooksuriigi mustal taustal saavutatud edu (2) Venemaa hokiäss: kas me riigi nimeta mängides üldse vajame neid MMe… (2) Põlva Serviti peatreener karikavõidust: saime võidu, mida keegi ei oleks osanud pakkuda Mis saab Venemaa spordist? (4) Kaotatud medal röövis une, aga lisas eneseusku Žalgiris sipleb mudas, aga Jasikevičius sälitab optimismi Uue Kalevipoja otsingud jätkuvad Karel Voolaidi juhtimisel (2) Profirattur Mihkel Räim sihib suurtuuri etapivõitu Priit Pulleritsu kolumn: alternatiivne käsitlus Mati Alaverist (14) Rain Veideman siirdub kolmandat korda Itaaliasse Kalevi veenev triumf Kris Ilvese kommentaar: Lionel Messi polnud parim, sest... Kui palju peaks tippklubi loov naftašeik Eestis makse maksma? (2) Tervis Uued eestlaste loodud rakendused abistavad võitluses vähiga Dermatoloog õpetab, kuidas hoiduda talvel nahakahjustusest Geenide muutmine võib haigustest päästa (1) Südameoperatsiooni vajava Dilara ema: ta on nagu liikuv pomm (7) Budistlik munk õpetab enda sisse vaatama ja pettumusi jätma Väljakutse: kas maratoni on võimalik joosta taimsel kütusel? (2) Luupus vangistas noore eestlanna iseenda kehasse Tänavu ähvardab salakaval seagripp (1) Isoleerimine tööelust vallandas eestlannal skisofreenia Kardioloogia kolib äppi ja pilve Pereterapeut õpetab suhtes ohjad enda kätte haarama (6) Kas enamik apteeke on tõesti sulgemisohus? Tervisereporterid otsivad uut kirge treeningust Verevähk andis endast aastaid vaikselt märku «Vanemad aimasid kuulmiskaotust juba siis, kui mind haiglast välja lasti.» Katse: kas näo eest hoolitsedes saab ühtlasi päästa planeeti? (1) Kliima REPORTAAŽ: Kliimakonverentsil seisab kesksel kohal kuum õhk (3) Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Uuring: kliimamuutuste tervisemõjud annavad endast juba praegu märku (5) Puust ja punaseks: kuidas igaüks kliimamuutustele vastu astuda saab (2) REPORTAAŽ: Protestijad ja tegutsejad – koolinoored tajuvad kliimavastutust teravalt (2) Inimese ajastu tähendab vastutust Kliima kõrval on meil käsil veel kolm kriisi (6) Kliimamuutuste mõju meredele ja polaaraladele enam ära ei hoia Kliimaneutraalsus – häving või edu? Mis on pildilt puudu? (3) Kliimastreigid pühkisid üle kogu maakera (6) Kliimamuutused nõuavad toimivaid leevendamise ja kohanemise lahendusi Merendus Eesti rikkaim vald tahab sadamatest loobuda Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Eesti perefirma betooni nõutakse Fääri saartest Jaapanini Paadi ajas kummuli ports halba õnne Lõbusõitjad eelistavad paati ostmise asemel rentida Saaremaal vette lastud patrullkaater asub tööle Vahemerel Pärnu jahisadama ruumikitsikust leevendaks lahtikäiv sild (1) USA ja ELi kaubandussõda moonutab luksuspaatide hindu Avamere kala takerdub keskkonnanõuetesse Eestlased magasid elektripaatide turu võidujooksu stardi maha Est-Agari vetikatööstus on ainulaadne kogu maailmas Paljassaare City arendus venib Tallinn Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis (3) Muuseumilaeva hulljulge kapten Kalamaja sai bussiliini asemel kasutu peatuse (3) Muinsuskaitse päästab maailma suurimat gobelääni (1) Keskturgu ootab roosiline tulevik (4) Tallinna alkopiirangud: lastega tegelejad poolt, ettevõtjad vastu (5) Tallinn soovib üleriigilist viinamüügikärbet (4) Ulmeline ehitis kerkib tulevikutehnoloogia abil (1) Tallinn plaanib teed läbi Pirita roheala (5) Liinibuss sõitis Harjumaal otsa tee ääres seisnud veoautole, 26 inimest sai vigastada (14) Haigla hoovist leiti üllatav luustik Tarbija Ära mine metsa mütsiga lööma Mille järgi elektripaketti valida? (3) Kui ruttu jõuab valmistoit äärelinna? (1) Taxify tankla tiris hinnad alla ka mujal Septembri ostukorv: Prisma võitis kümne sendiga HINNAVÕRDLUS Millisest poest saab kõige soodsamalt koolitarbeid? Hooliv omanik kiibistab kassi Varjatud puuduste leidmine nõuab spetsialisti silma Enamik rendib liiga väikese peotelgi Laevaga saab nii Visbysse kui ka Piirissaarde Prügi sortimata jätmine võib minna kulukaks (8) Teadus Eestlanna kosmiline tähelend Ajalooline maandumine või häving - India plaanib nädalavahetusel riskantset Kuu-maandumist Vana DNA näitas, millal Uurali geenid Eestisse jõudsid (15) Teadlased lõid GMO-kanad, kes munevad vähiravimeid (7) Kuu tagakülge uurivatel hiinlastel on ambitsioonikad plaanid Lubamatu teadus: geenmuundatud beebide looja kaitses eksperimenti Võltsingud, eetikaprobleemid ja salatsemine - segadus GMO-beebide ümber suureneb Läbimurre: Šveitsi täpsus pani jalust halvatud kõndima (1) Uuring: neandertallased pärandasid meile viiruse eest kaitsvad geenid Eesti teadlane: tänavused keemia-nobelistid on juba praegu maailma paremaks muutnud Mammutuuring näitas, kuidas tundra soojemas kliimas «kasvama» hakkab (1) Kodu Lihtne juhis: Eesti aiapidaja õpetab, kuidas rajada ilus püsilillepeenar Praktiline terrass toob aia tuppa Vabakujuline hekk kääre ei nõua Naabrivalve on jõudnud enam kui 500 paika Eestis Lihtne juhis: kui teada paari tõde, saab terrassi ehitamisega hakkama igaüks Kogukonnaaed toob naabrid ühisele peenrale Eesti naine tõestab, et ideaalne kodu võib olla väga pisike (3) Päikeseelektrit toodab juba paar tuhat kodu (1) Eestlane kipub aiatöödega kasu asemel kahju tegema Noor linnapere astus julge sammu ning kolis maale elama (1) Kaasaegne kasvuhoone teeb taimekasvatuse töö omaniku eest ära Reis Suure punase saare Madagaskari ühelt rannikult teisele Videolugu Veneetsiast: vihased kohalikud ja hullavad turistid Üheksa rohelist tähelepanekut Ljubljanast «Jutustan sulle Magadanist...» Kultuuride peidetud erinevused Vajad ideid alkoholivabaks puhkuseks? Mine Sharjah’sse! Berliin mäletab müüri ja pisaraid Kaalusekeldused mägiriigis: kas eksib vedrukaal või digikaal? Kui unistad nutivabadest lastest, sõida Tarifale Itaalia turistilõksud ja palju paremad paigad, kuhu välismaalasi ei veeta Seal, kus elavad tšuktšid ja jääkarud AK Biennaal pealiskaudsuse ja camp’i vahel Siim Kallas: minu üheksa põhimõtet tippjuhina (42) Francis Fukuyama: identiteet annab inimesele väärikuse (18) Aveliina Helm: me ei tohi kunagi unustada, et rahvus ja loodus käivad käsikäes (3) Tallinn 800: näoga mere poole EKI keelekool: päris šeff lugu Kaks köidet vaimuloolist Hiiumaad Vikerkaar loeb. Armastuskiri Hiiumaale Mesikäpp: hüsteeria ja paanika erinumber Plaadiarvustus: sarnast häält ei leidu Nädala plaat: üllatus algusest lõpuni Arter Video ⟩ Tanel Veenre moemärk TVJ sattus Hiinas piraatide küüsi Martin Järveoja: Ott Tänak on vastuvoolu ujuja (5) Ainult veidrik silkas pesuväel mööda linna Meie kapten «Kõlab hästi – Siberis puhkusel!» Võlurohi äreva maailma vastu – dopamiinipaast Sortsuke kasesiirupit teeb hapukapsa karamelliseks Kuidas tundub, Mr Wednesday? Sõiduproov BMW M850i Gran Coupéga Täiuslikkus on tüütu ja tuunitud ilu kohutav! Seksikus peitub hoopis muus (4) Homses Arteris: Martin Järveoja eksklusiivintervjuu, Tanel Veenre ehmatus ja Ränioru uus hullus Moodsa aja muinaslugu ehk «Kes on kasutanud minu andmeid?» Maa Elu Nädala mõte: tule maale elama, võid võita 500 eurot! Kliendid on keset metsi asuva loomakliiniku üles leidnud Loorberit saab edukalt toas kasvatada (1) Ilmajutt: lumehämmeldus Taimedest saab maitsva jõuluprae või kosutava tee Hobusekasvatajate selts seljatas riigikohtus PRIA (2) Põllumees meeleavaldusest: meelsuse näitamiseks on vaja traktoritega välja minna Salvest on valmis mahetooraine saamiseks põllumehi toetama Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett Pealinnapere hakkas mahetalunikeks Tartu Uus teehoiukava lükkab Riia ringi uuendamise tulevikku Direktori väidetav räige kõnepruuk ja kohatu käitumine peletab õpetajaid Tartu Raatuse koolist Rene Kiis: turul puhud juttu inimesega, poes vaikid pakendiga Jüri Laurson: elekter hävitab ja tapab! Ilmar Part: talvelgi saab rattaga sõita Ukraina lapsed ootavad abipakke, saatjad vajavad kiiresti veoautot Farmaatsiaprofessor Ain Raal: apteekide senine süsteem mädaneb seestpoolt (1) Jüri Talvet viib tuttavate ja sõpradega Juhan Liivi laia ilma Tartu võrkpallurid rihivad karikavõistluste finaali Linnaarhitekt Tõnis Arjus selgitab, miks ülikoolilinn kardab kõrgust Janne Saarikivi: kas me ikka viitsime tänapäeval seda Soome silda ehitada? (2) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vikerkaar loeb. Elu ehtsus ja kummitused rabarberimaal

5 min lugemist
Kuninganna Victoria 1859. aasta maalil. FOTO: Repro

Viimastel aastatel on meid, võiks peaaegu öelda, pommitatud igasuguste viktoriaane puudutavate teostega. Filmid nagu „Noor Victoria“ (2009) või „Victoria ja Abdul“ (2017), telesarjad nagu „Victoria“ (2016) või „Victoria ja Albert“ (2001), raamatud nagu sellesama A. N. Wilsoni sulest lisaks siin vaadeldavale „Viktoriaanidele“ (2002) ilmunud „Kuninganna Victoria“ (2014, eesti keeles 2016) – muudest autoritest rääkimata – jätavad kõik mulje, et viktoriaanid on meie jaoks kuidagi iseäranis tähtsad ja aktuaalsed.

Wilson ise võtab oma raamatu eessõnas kõikvõimalikud põhjused kokku lausega: „Viktoriaanid on ikka veel meiega.“ Ja mitte spiritistlikus mõttes, vaid täiesti realistlikult: „maailm, mille nad lõid, ei ole kadunud, ehkki see on muutunud“ – seda isegi kahest maailmasõjast hoolimata. Victoria ajastu tehnilised uuendused rajasid vundamendi 20. sajandi põrutavale arengule, mis omakorda pani aluse sajandilõpu internetipöördele; ehk võib just viimane anda meile aimu viktoriaanide jahmatusest, hirmust, sõgedatest lootustest ja närivatest kahtlustest silmitsi kiire tehnilise arenguga.

Samas ajasid need muutused osa inimesi otsima turvalisust liialdatud alalhoidlikkusest, klammerduma minevikku, edendama pepsi kombekust ja valevagadust – tuttav näib tänapäeval seegi. Liiatigi on viktoriaanid esimesed, kellest on meieni jõudnud fotosid, mis juba loomu poolest paistavad elu ehtsusele ligemal seisvat kui maalid või muud kujutised – isegi kui vahel just fotot on peetud kõige õigemaks meediumiks ka vaimude tabamiseks rabarberipeenralt või kahtlustatud petupühakute õhku projitseerimises (lk 487). Tõepoolest ei näi viktoriaanide ja meie vahel olemuslikult kuigi palju muutunud olevat.

Eesti lugejat, kelle perekondlikus ehtelaekas üsna tõenäoliselt ei leidu vanavaarema Whitby gagaadist leinaprossi või mõne teise kadunukese juuksesalgust punutud mälestussõrmust ja kelle esivanemate igapäevakogemuseks oli pigem lirtsuma kippuv „Tõde ja õigus“ kui gaasivalgustus ja noobli ratsahobusesitaga kaetud kivisillutis sellel toimuvate dramaatiliste põkkumistega ülima vaesuse ja kujuteldamatu luksuse vahel, võib viktoriaanlus huvitada juba meile ohtralt tõlgitud viktoriaanlike või Victoria aega paigutatud tegevusega inglise romaanide pärast.

Kirjanduse kaudu on viktoriaanid tublisti mõjutanud eestigi lugeja vaimuilma – rääkimata Dickensist, mõelgem vaid nimedele nagu õed Brontëd, George Eliot, Thomas Hardy, Oscar Wilde, Wilkie Collins, Lewis Carroll, W. B. Yeats, Rudyard Kipling, Arthur Conan Doyle jne jne.

Wilsoni raamat on muidugi heidutav – suur, paks ja raske; üle 700 lehekülje tihedat teksti, vahel mitu pildipoognat, kõva köide, kaunis kujundus... ainult lugemisaega pole kaasa antud. Aga seda tasub endale näpistada. Oma teemat liigendab Wilson kahel moel: ajaliselt jaguneb raamat valitsusaja kümnendite järgi kuueks osaks (Victoria valitses aastail 1837–1901), mille raames peatükid eri teemasid välja nopivad. Muidugi ei piisa ka 700 leheküljest, et anda nii kirevast ja sündmusrohkest perioodist igakülgset ja ammendavat akadeemilist ülevaadet – just viimase puudumise üle on kurtnud inglise retseptsioon, kiites samas Wilsonit, kes, olemata küll ajaloolane, siiski söaka ürituse ette võttis ja ka suhteliselt õnnestunult välja kandis.

A. N. Wilson. FOTO: Sam Ardley.

Autori sisseelamises teemasse kahelda ei saa – nimesid, seiku, aastaarve, anekdoote pudeneb kui küllusesarvest. Wilsoni kirjutamisviis reedab, et ta tunneb end viktoriaanide seas kui kala vees, ilmselt on tema teadmised neist nii laialdased ja põhjalikud, et tihtipeale unustab ta kirjutades neid lugejale täpsemalt tutvustadagi. Sest kes siis seda üleaedset Vollit ei teaks!

Mõni lugeja, eriti Inglismaast kaugemal, siiski iga Vollit ei tea, seepärast võinuks autor katsuda siin-seal hoogu maha võtta ja mõne tegelase olemust täpsustada. Kus ta seda teeb, seal sünnivad ka mõned raamatu maitsvamad palad – näiteks saame noore Arthur Balfouri­ (peaminister 1902–1905) kohta teada, et ta oli väga auahne, aga lisaks sellele ka „innukas amatöörfilosoof, poissmees, kes nautis, kui ta sõbranna leedi Elcho teda kergelt peksis [...] Tema tunde- ja hingeelu on jäänud üsnagi salapäraseks, seda enam, kui loeme lugu tema meelteülesest läbikäimisest Mary Catherine Lytteltoniga, kellega ta 23-aastasena peaaegu et kihlus ja kes oma 25. eluaastal 1885. aasta palmipuudepühal suri“ (lk 585). Mary Lyttelton armastas Balfouri haua tagantki, millest annavad tunnistust tema spiritistlikel seanssidel üleskirjutatud ja tänini säilinud „mahukad vaimukõned“.

Mõningane kerglus, nagu ülaltoodud näitest näha, on raamatule tõepoolest omane – Wilsoni armastus viktoriaanide vastu lahvatab eriti eredalt lõkkele just seal, kus nood armastusväärset veidrust ja ekstsentrilisust ilmutavad. Tema viktoriaanid näivad oma muretus pahelisuses ja teadvustamata silmakirjalikkuses elavat kuidagi ehedamalt ja värvikamalt kui meie. Aga ta näeb ka nende tõsidust ja suurust, näiteks India mässu kirjeldades: „Havelock nakatus Lucknow’s düsenteeriasse ja suri sellesse – „Harry,“ ütles ta oma pojale, „vaata, kuidas kristlane võib surra.“ Henry Lawrence suri piiramise ajal haavadesse – kõik tema sõdurid, kes teda hauda kandsid, suudlesid teda laubale. See polnud sõda, kus kõrgemad ohvitserid oleksid põgenenud“ (lk 247).

Paatose ja hingelisusega hoiab Wilson õnneks üldiselt kokku. Tal on omad eelarvamused ja kiindumused, mida ta eriti varjama ei kipu, ning ta on seetõttu erapoolikum, kui ühest nii suurest ajastust tasakaalukat ülevaadet kirjutades olla tohiks. Aga erapooletust ta ei taotlegi. Tema vaimustust viktoriaanide vastu on tunda igalt leheküljelt ja tänu sellele kõnetab tema raamat ilmselt ka laiemat publikut.

Ühe täiendusena võinuks raamatule küll olla lisatud n-ö nimede spikker – mitte tavaline esinemiskohti osutav nimeloend, mis on raamatu taga olemas, vaid lühitutvustused nagu näidenditegelaste loendites. Praegu pidin kiirelt selguse saamiseks tihtipeale Wikipedia avama.

Ettearvatavalt nõuavad raamatust oma osa niisugused möödapääsmatud teemad ja tegelased nagu Darwin ja Marx oma teooriatega, Dickensi London, Krimmi sõda, Aafrika allutamine (the scramble for Africa, mida tõlkes on vahelduva eduga nimetatud võidujooksuks Aafrika pärast ja „rüsinal Aafrikasse tungimiseks“ – kujukas, kuid võib-olla siiski mitte väga õnnestunud fraas), Oscar Wilde’i protsess jne. Aga nende kõrvale mahub ka ohtrasti senitundmatut, ootamatuid paralleele ja võrdlusi. Näiteks leheküljel 566 seatakse lugeja silmitsi tõsiasjaga, et Briti impeerium püsis umbkaudu sama kaua kui Nõukogude Liit. Kas selle mõttega midagi peale on hakata, ei oska ma öelda, aga huvitav tundus see küll.

Mõne ilmselt kavatsematu muigekoha on raamatule lisanud tõlkijad. Näiteks leheküljel 217 saame teada, et Krimmi sõja ajal oli peaminister Palmerston „juba seitsekümmend – suure osa ajast rohkem kui pooles vinnas“ (jah, folklore.ee annab viimasele fraasile ka tähenduse „poolpurjus“, aga seda vähemalt mina varem ei teadnud). Pildil nr 46 on allkirja järgi kujutatud „naisüliõpilase topist“; lk 384 leiame mõnevõrra üllatavalt nii „tüüne tehase“ kui ka „tüüned poolpaljad pariislased“; lk 513 ilmutatakse meile, et tänapäeva ajakirjandus on muuhulgas „kiimaline“, jne.

Nende kohatiste muiete kõrval nukramad on lõigud, kus lauserõhud ja seosed jäävad nõrgaks või on paigast ära, nii et mõte on raskesti taibatav ja mõnigi kord haarab käsi toimetajapliiatsi järele. Leidub ka trüki- ja keelevigu – nt lk 407 magavad vaesed „paljatel voodidel“, lk 408 mainitakse „austerlastest meremehi“, kui usutavam tunduks, et nad olid austraallased. Need puudused näivad koonduvat teatud lehekülgedele, siis järgneb jälle lehekülgede kaupa täiesti nauditavat ja üsna puhast teksti. Kas nõrkes vahepeal tegijate tähelepanu? Või on ebaühtlus seotud tõsiasjaga, et raamatul on kaks tõlkijat?

Sellegipoolest on Wilsoni „Viktoriaanid“ üks uhke raamat, mida tasub kindlasti lugeda igal ajaloost huvituval inimesel. Kirjeldades raamatu lõpus Victoria matuseid, leiab Wilson, et lõppkokkuvõttes oli elu viktoriaanlikul Inglismaal siiski vähem halb kui paljude tseremoonial osalenud aukandjate riikides. Viktoriaanid tegid ränki vigu – aga jätsid endast maha ka palju head. Nii ühest kui teisest saame me osa tänapäevani.

A. N. Wilson

„Viktoriaanid“

Tõlkinud Aldo Randmaa ja Tõnis Värnik

Varrak, 2018

768 lk

A. N. Wilson, „Viktoriaanid“. FOTO: Raamat
Seotud lood
10.12.2019 11.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto