Läbi 20. sajandi on ülikool vaevelnud ruumipuuduses. Sellest on tõukunud nii traditsioonilisemad kui tänases mõttes ka mitmed ootamatud lahendused ja sundinud projekteerima nii üksikuid õppehooneid kui ka terveid uusi ülikoolilinnakuid.
Olemasoleva ülikooliansambli suuremad uuendusplaanid võeti ette tsaariaja lõpus, 1930. aastatel ning 1960. aastate lõpust kuni 1980. aastate alguseni. Kõik need peegeldavad tolleaegseid ehituse, restaureerimise ja linnaplaneerimise põhimõtteid. Projektid näitavad kujukalt, kui palju on muutunud meie arusaam ja väärtushinnangud ruumist, keskkonnast ja pärandist. Nii mitmelgi puhul võime ohata, et jumal tänatud, et asi ehitamata jäi!
