R, 9.12.2022

Aja auk. „Metal Box“ 40

Janar Ala
, ajakirjanik
Aja auk. „Metal Box“ 40
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
John Lydon
John Lydon Foto: Richard Shotwell/AP

Eelmise nädala lõpus sai 40 Public Image Ltd.-i „Metal Box“​, plaatidest üks tähtsamaid. Sellest räägitakse sageli ka kui kõige mõjukamast post-punk-plaadist Joy Divisioni „Closeri“ kõrval, kuid lisatakse juurde, et see sünnitas märksa vähem jäljendajaid. Oli ilmselt tunnetuslikus plaanis mõnevõrra keerulisem muusika, sedalaadi ängi vorm, millega võib olla keerulisem suhestuda kui näiteks Joy Divisioni omaga.

Public Image Ltd-i kutsus kokku Sex Pistolsiga lõpetanud John Lydon (pärast seda kui oli käinud Jamaical, kus plaadifirma Virgin boss Ri­chard Branson üritas teha diili, millega Lydonist saaks Devo laulja) ja eesmärgiga teha eksperimentaalsemat ja antirokimat muusikat. Teame ju ka, kuidas ta oli olnud suur Cani, Captain Beefhearti ja dub’i fänn ning nende kõigi mõjudest võis PiLi puhul kuidagiviisi hakata ka kõnelema. Nime võttis bänd 1968. Bookeri preemia nominentide hulgas olnud Muriel Sparki raamatult „Public Image“, mis rääkis näitlejannast ja laiemas plaanis staarikuvandist kultiveerimisest ja selle ahistavusest.

Ka John Lydon tundis, et temaga oli Sex Pistolsis Johnny Rottenina kuidagi manipuleeritud. Millelegi sellisele osutab, küll Pilile omasel abstraktselt poeetilisel moel, ka ­­„Metal Boxi“​ avalugu „Albatross“. Selles laulab või skandeerib Lydon talle omasel põlgaval toonil muu hulgas lauseid nagu „getting rid of the albatross / still the spirit of 68“, viidates siis ilmselt Sex Pistolsi mänedzerile Malcolm Mc.Larenile, kelle inspireerijaks Sex Pistolsi puhul oli situatsionistide liikumine, mille romantilistel toimimisprintsiipidel oli oluline osa ka 1968. aasta Pariisi tudengimässus.

Public Image Ltd. liikmed olid algusaegadel Lydoni kõrval veel bassimees Jah Wobble ja kitarrist Keith Levene, trummarite nimistu kujunes laiemaks. Nende esimene plaat „First Issue„ (1978) oli PiLi missiooni esteetilises mõttes maha märkinud ja selleks retseptiks olid Jah Wobble’i paksult venivad bassid, Keith Levene’i JG Ballardit abstraktse ekspressionismiga ühendav ja traadihunnikut või siis nõukogude eesti tualettpaberit meenutav kitarrimäng ning last but not least John Lydoni vokaal pluss tema tekstid, mille kohta pole patt kasutada ka mõnevõrra kulunud väljendit „nägemuslik“.

John Lydon
John Lydon Foto: Yui Mok/pa Wire/press Association Images

Kui esimene plaat mingis­ mõttes avas võimalusi, siis „Metal Box“ võttis varasemast üleliigset maha (eelkõige seda va rokielementi), lisas märkimisväärsel hulgal ulmelisi süntesaatortoone ning ilmus kuidagi suletuma, klaustrofoobilisema ning eksperimentaalsemana, aga kindlasti ka veidrama, ennekuulmatuma ja ilmselt täiuslikumana. Rääkides täiusest, siis selle ühe ülistatuma loo, „Poptonesi“ bassikäiku muide on Jah Wobble hiljem nimetanud „sümmeetriliseks nagu lumehelves“.

Plaat anti alguses välja metallist silindris, mis sisaldas kolme 12-tollist plaati. Kuna rokk oli viimased kümme aastat olnud eelkõige albumikultuur, viidati niisuguse vormiga ka soovile muuta albumi kuulamise kogemus teistsuguseks, kuidagi fragmentaarsemaks ja sellisena ühtlasi mitterokilikumaks. Alguses väitsid bändi liikmed ka, et silindris tuleb plaadi väljaandmine odavam, aga tegelikkuses kujunes see märksa kallimaks, nii et plaadifirma Virgin küsis hiljem kolmandiku avansist tagasi.

Ehkki PiL oli Lydoni püüd liikuda konstrueeritud staarikujust eemale ja kuhugi suurema realistlikkuse poole, olevat Richard Branson PiLi avangardipüüdu toetanud kui enda jaoks mingis mõttes investeeringut tulevikku, lootuses, et pärast avangardisarvede mahajooksmist kujuneb Lydonist 80ndate keskne popstaar, milleks näisid kõik eeldused olemas olevat. Päris nii küll ei läinud. PiL tegi pärast „​Metal Boxi“​ veel plaate, kuid ükski neist polnud nii hea ja oluline kui „​Metal Box“​. Koosseisudki olid neil väga muutlikud, ainsaks konstandiks Lydon. Jah Wobble lahkus bändist juba 1980 ja Levene 1983. 1988 käis PiL ka Tallinnas Rock Summeril, kus bändiliikmed tutvustasid muu hulgas eestlastele esimest korda acid house’i ja Lydon kurtis hiljem briti pressile, et ta polnud nii viletsa tualettpaberiga kunagi varem oma taguotsa pühkinud. Samuti esines PiL 25 aastat hiljem Rock Summeri juubeliüritusel, mis oli juba üks märksa kurvem sündmus. Janar Ala

Märksõnad
Tagasi üles