Sisukord
AK
Postimees
30.11.2019
Eesti Muuseumilaeva hulljulge kapten Peaprokuröri kandidaat «süvariiki» lõhkuma ei asu (23) Ratas ei ole Lemettilt täpsustusi küsinud (25) Jaaganti poliitikaradar. Rahakülv (3) Kui raske on mõista udmurdi keeles Andrus Kivirähki? Majandus Investor Mari armus Neinar Seli sõnadesse Välismaa Ohutaset langetanud London elas üle rünnaku Donald Trump üllatas Afganistanis teenivaid Ühendriikide sõdureid Itaalias vahistati Miss Hitler POLAARNE SIIDITEE. Saamid kardavad Arktika arendusest traditsioonilise eluviisi hukku (1) Arvamus Juhtkiri: Vivat academia! (4) Muuseumilaeva hulljulge kapten Von der Leyeni võitlus algab Riigi vihatuim ametnik (31) Äpardunud stahhaanovlased Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Kultuur Muuseumilaeva hulljulge kapten Ehitamata ülikool Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Sport Uus suusatalv algas eestlaste aadrilaskmisega Rallifänni kolumn: Ogier, järgmise aasta meister? (2) Kahurimeestel kuul jalas. Kes välja aitaks? Kliima Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Merendus Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Tallinn Muuseumilaeva hulljulge kapten AK Rahvusülikool 100 ⟩ Toomas Asser: rahvusülikool on midagi enamat kui ainult rahvusteadused (1) Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile (2) Ehitamata ülikool Tallinn 800: ajakapsel merepõhjast kõneleb muinas-Eesti kosmopoliitlusest EKI keelekool: vaade maailmale läbi arvuti­ekraani Joosep Värk: rahvas tahab keskmist sõrme (20) Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Arter Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi (4) Ameeriklane omadega soos, vaatab metsa poole (1) Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Hiina salaühingu võitluskunst, mis annab vastupandamatu jõu (9) Elu raskeim küsimus: mida me kahetseme, kui lõpp on silme ees? (11) PÖFF: suurejooneline finaal. Ära maga maga viimast võimalust! Advendiaeg nõuab pidulikku rooga: kuidas teha piparkoogi-parti? Kord toob lõuendi ette raba, kord vana tööstushoone Autoseiklus värvikas Kanadas. 660 km Volkswagen California seltsis Mehed läksid naiste riidekapi kallale Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: vaade maailmale läbi arvuti­ekraani

2 min lugemist
Ene Vainik FOTO: Eesti Keele Instituut

Mu tuttav soovis hiljuti oma uude kööki kraanikaussi osta. Pärast põhjalikku surfamist santehnikat müüvatel kodulehtedel pidi ta tõdema, et ehkki kraanikausse on palju, ei leia ta endale sobivat, kuna pea kõigil on sügavuseks märgitud 40 cm! Ilmselgelt ebapraktiline, käed ulatuvad vaevu põhja. Minul jällegi läheb varsti vaja uut söögilauda. Külastan mööbliärisid ja vaatan, ennäe, Aatriumis on tore laud. Mis ta mõõdud siis ka on, kas mahub mulle koju? Laius 160, sügavus 90, kõrgus 75! Midagi on siin mäda: pikkusest on saanud laius, laiusest sügavus, ainult kõrgus paistab tähistavat seda, mida vanastigi.

Sõnaveebis on pikkuse, laiuse, kõrguse ja sügavuse kohta järgmised selgitused. Pikkus – (suurim) ulatus püst- või rõhtsuunas (ka mõõtmena); laius – (suurim) ulatus rõhtsuunas (mõõtmena pikkuse või kõrguse, sügavusega ristsuunas); kõrgus – pikkus alt üles, pikkus püstsuunas. Sügavuse peamine tähendus on ‘ulatus millegi pealispinnast allapoole (ka kuni põhjani) ning eraldi on välja toodud alltähendus ‘ulatus eesmisest pinnast või äärest taha- või sissepoole’. Näib, et just see sügavuse alltähendus on tegemas võidukäiku.

Minu tõlgendus toimuva muutuse kohta on see, et kui varem olid meil argimõõtmed seotud talupojatarkusega, mis lähtus vaadeldavast esemest endast (asja kõige pikem külg on pikkus, sellega risti olev suhteliselt lühem külg on laius; mõõde (maa)pinnast ülespoole on kõrgus ning (maa)pinnast allapoole on sügavus), siis nüüd oleme omandamas perspektiivi, mis ei hinda mõõtmeid mitte nende endi proportsioonide ja (maa)pinna suhtes, vaid vaadelduna „fassaadi“ poolt. Seda suure tõenäosusega põhjusel, et nii saab asju esitleda veebipoes, st läbi arvutiekraani. Sellega seoses on esmaseks mõõtmeks kujunenud laius, mis hõlmab arvutiekraani horisontaalset mõõdet; vertikaalset mõõdet, mingu see siis referentspinnast alla- või ülespoole, hõlmab kõrgus. Mõõde, mis suundub fassaadist (ja vaatlejast) eemale, justkui arvutiekraani sisse, on sügavus. Seda ka asjade puhul, millel traditsiooniliselt on olnud oma sügavusmõõde (nt kraanikausid või sahtlid). Veebipoodidele iseloomulik tähistus on jõudnud ka päris poodidesse, mis mingis mõttes on ju praktiline.

Tõenäoliselt oleme sellise muutusega midagi võitnud, kuid midagi kindlasti ka kaotamas, nt arusaamist pikkuse-laiuse suhtest ja sellest, mis on tegelikult sügavus. Kindlasti võib öelda, et meie mõtlemine on muutumas sõna-sõnalt ühekülgsemaks, kuna peale tungib ühtlustatud viis vaadelda maailma ühelt küljelt.

Seotud lood
29.11.2019 02.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto