R, 9.12.2022

Kui raske on mõista udmurdi keeles Andrus Kivirähki?

Jaanus Piirsalu
, ajakirjanik
Kui raske on mõista udmurdi keeles Andrus Kivirähki?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Darali Leli (paremal) juhendab Leopoldi mängivat Puro Dimat, kes on tuntud udmurdikeelne räppar. Keskel peategelast Indrekut mängiv Tšernovi Dima, kes töötab IT-lahendusi pakkuvas firmas mänedžerina.  
Darali Leli (paremal) juhendab Leopoldi mängivat Puro Dimat, kes on tuntud udmurdikeelne räppar. Keskel peategelast Indrekut mängiv Tšernovi Dima, kes töötab IT-lahendusi pakkuvas firmas mänedžerina.  Foto: Jaanus Piirsalu

Harrastusteater lavastab Iževskis Andrus Kivirähki näidendit, mille noor udmurdi kirjanik vene keele kaudu udmurdi keelde tõlkis.

«Kas on veidi raske udmurdi keelest aru saada? Kas ei tundu Kivirähki moodi?» uurib minult Darali Leli, keerab pea tuvi moodi viltu ja jääb ootama. Raske on talle midagi mõistlikku vastata, sest ma pole kunagi varem kuulnud Andrus Kivirähki teksti udmurdi keeles.

Ilusa nimega Darali Leli (32) on üks kahest udmurdi noorest proosakirjanikust, kes veel oma emakeeles kirjutavad. Väikerahva kultuuriinimesena on tal vaja korraga tegeleda saja asjaga ning üks neist on udmurdikeelne teatristuudio Jumok (radikaalne nimi teatri jaoks, sest tähendab eesti keeles «häda»). Ühe päris etendusega on nad juba maha saanud ning järgmiseks võeti kohe ette sugulased eestlased. Nii saabki Kivirähki õrnunistavast «Helesinisest vagunist» nende käes jõuliselt sugestiivne udmurdikeelne «Tšagõr vagon». Kui seda palju kordi järjest korrata, tekib rongisõidu tunne: tšagõr vagon –​ tšagõr vagon – tšagõr vagon – tšagõr vagon – tšagõr vagon – tšagõr vagon…

Joomast saab aru

Proov hakkab pihta. Õnneks on eesti ja udmurdi keeles üksjagu sarnaseid sõnu: «Tõnu», «Indrek», «padjeezd», «Sirts», «viski», «voodotška», «Anton». Saan igatahes aru, kui joomaks hakkab minema. Tegemist on lugemisprooviga.

««Viljandi» rõhk on i peal, mitte a peal,» õpetab Darali Puro Dimat, kes mängib naaber Leopoldi osa. Darali on neist ainus, kes eesti keelt kuulnud. «Ta-a-mmmm-saare!» ajab Sirtsu mängiv Liza Darali juhendamisel püüdlikult suu pärani lahti. Möirge asemel kostab nunnult iga eestlase kõrva paitav nimi. See võiks kohe kõigile eestlastele eeskujuks olla, kui laialt tuleks avada suu rahvakirjaniku nime ütlemiseks.

Lizale on usaldatud Sirtsu roll. Prooviruumi sein oli täis noorte kunstnike teoseid.
Lizale on usaldatud Sirtsu roll. Prooviruumi sein oli täis noorte kunstnike teoseid. Foto: Jaanus Piirsalu

Kes ei mäleta seda Kivirähki kaunikesti vana näidendit 2000ndate algusest, siis kõige paremini on «Helesinist vagunit» iseloomustanud kirjaniku abikaasa Ilona: hulk noori mehi tuleb kokku, joob ära hulga viina ja hakkab lollusi tegema. «Umbes nii see on!» on Darali sellise sisukokkuvõttega nõus. «Meie vaatajatele on see igatahes arusaadav.» Jõuame järeldusele, et kui tulevane publik on näinud nõukaaegseid multikaid, siis saavad nad aru.

Peategelast Indrekut mängiv Tšernovi Dima (22) arvab tüki kohta lühidalt: «Huvitav. Ja naljakas.» Teine Dima (see, kes Leopoldi mängib) on lobi­semishimulisem, kuigi ega siingi selle eest palka ei maksta (tegemist on harrastusteatriga): «Omapärane huumor. Aga lõpp on hirmus.»

Darali Leli (vasakul) arutab näitlejatega lavakujundust. Paremal  Liza ja seljaga Puro Dima.
Darali Leli (vasakul) arutab näitlejatega lavakujundust. Paremal  Liza ja seljaga Puro Dima. Foto: Jaanus Piirsalu

Oma sõnade kinnituseks naeravad noored udmurdid lugemisproovis nii mis kole. Mulle on alati meeldinud vaadata südamest naervaid inimesi nii, et ma ise ei saa aru, mis neile nalja teeb. Mida edasi, seda naljakamaks kõigil läheb.

«Vaata, Tšeburaška saabus!» lausub Darali (ta loeb Tõnu osa, sest üks näitleja ei tulnud kohale) ootamatult vene keeles. Kõik hakkavad naerma: nii naljaks tundub äkitselt vene keel. «Ma pole veel jõudnud kogu teksti udmurdi keelde tõlkida,» ütleb Darali mulle. «Nad kogu aeg riidlevad minuga, et miks me peame kogu teksti udmurdi keeles esitama. Aga me oleme ju udmurdikeelne teater!»

Pärast proovi tuleb peategelast mängiv Dima minu juurde ja kinnitab veel kord: «Meile see meeldib. Lahe tükk!» On-on! Lahtisi otsi lavastuses muidugi veel on: näiteks kas laval peaksid laual olema päris marineeritud seened ja hapukurgid. «See hakkab ju kõvasti lõhnama,» arvab Liza. Hakkab tõesti ning mis veel hullem, ajab ka päriselt janutama, nõustun Lizaga.

Darali räägib, et nägi «Helesinist vagunit» 2011. aastal Budapesti ülikoolis õppides, kui üks Eesti teater (ta arvab, et Viljandist) seda festivalil korra mängis. Õnneks tõlkega, mistõttu ajas Darali väga naerma ning talle jäi tükk meelde.

Tõlke tõlge

Kui Darali kaheksa aastat hiljem juba kodumaal Udmurtia pealinnas Iževskis Art Rezidentsia nimelises kultuurikohas (umbes nagu Kultuurikatel, aga väheke väiksem) teatrit hakkas tegema, tuli talle see eestlaste naljakas tükk jälle meelde. Ta lasi endale saata «Helesinise vaguni» Boris Tuchi venekeelse tõlke ning vuhkis selle ise udmurdi keelde ümber! Nii et Kivirähki teostel on üks tõlkekeel jälle juures.

Tõlkimisel tuli ette ka kohti, mida oli keerukam ühest keelest teise ümber panna. Udmurdi keeles pole sõna «pede». Darali pani selle asemel tõlkesse «dõdõkpi», mis eesti keeles tähendab «tuvi tibu». Vene keelde tõlkides tuleb sõna spetsiifika paremini välja – «голубёнок», mida võib tõlgendada mitut moodi.

Kivirähk udmurdi keeles. Oma osasid lugesid näitlejad nutitelefonidest. FOTO:
Kivirähk udmurdi keeles. Oma osasid lugesid näitlejad nutitelefonidest. FOTO: Foto: Jaanus Piirsalu

Darali saab muidugi aru, et tõlke tõlkes läheb kindla peale veel rohkem kaduma kui lihtsalt tõlkes. Seetõttu tahaks ta väga, et enne esietendust loeks keegi, kes oskab nii eesti kui udmurdi keelt, teksti üle. Õnneks selliseid inimesi leidub.

Teiseks soovib ta väga, et etendust näeks Andrus Kivirähk. «See oleks nii tore, kui ta saaks vaatama tulla. Või siis meie sõidame [Eestisse] ja näitame talle,» pakub Darali välja.

Kui kõik hästi läheb, siis näeb Iževskis Art Rezidentsias ainulaadset udmurdikeelset Kivirähki-lavastust jaanuaris.

Postimehe teada on juba tatari keelde tõlgitud Andrus Kivirähki näidend «Eesti matus» ja võib-olla hakatakse seda varsti mängima Tatarimaal, mis asub kohe Udmurdimaa naabruses.

Andrus Kivirähk: kardan, et Udmurdimaale jääb sõitmata

Andrus Kivirähk  
Andrus Kivirähk  Foto: Eero Vabamägi

Mingi ähmane mälestus on mul, et keegi kunagi kavatses tõlkida udmurdi keelde «Meest, kes teadis ussisõnu», aga mis sellest plaanist sai, ma ei tea. Venemaal on mängitud minu «Aabitsa kukke», Lätis «Eesti matust» ja Soomes minu «Romeot ja Juliat». «Aabitsa kukk» on olemas ka saksa keeles, aga suuresti on minu näidendid teistesse keeltesse tõlkimata. Eks nad on enamjaolt ka väga eesti ajaloo ja kultuuri kesksed.

Ma kardan, et Udmurdimaale jääb mul siiski sõitmata, see on ikka kole kaugel. Korra olen seal käinud ka, mäletan, et mitu päeva tuli rongis loksuda. Aga soovin näitlejatele jõudu ja edu! Üldiselt suhtungi oma teostesse nagu pesast välja lennanud, täiskasvanud lastesse, kelle saatusele ma muidugi kaasa elan, aga ma ei käi neil sabas ega hoia kätt. Kui tõlgitakse ja mängitakse, on tore, aga see on juba nende elu ja nende saavutus, mitte minu.

Märksõnad
Tagasi üles