Sisukord
Arvamus
Postimees
30.11.2019
Eesti Muuseumilaeva hulljulge kapten Peaprokuröri kandidaat «süvariiki» lõhkuma ei asu (23) Ratas ei ole Lemettilt täpsustusi küsinud (25) Jaaganti poliitikaradar. Rahakülv (3) Kui raske on mõista udmurdi keeles Andrus Kivirähki? Majandus Investor Mari armus Neinar Seli sõnadesse Välismaa Ohutaset langetanud London elas üle rünnaku Donald Trump üllatas Afganistanis teenivaid Ühendriikide sõdureid Itaalias vahistati Miss Hitler POLAARNE SIIDITEE. Saamid kardavad Arktika arendusest traditsioonilise eluviisi hukku (1) Arvamus Juhtkiri: Vivat academia! (4) Muuseumilaeva hulljulge kapten Von der Leyeni võitlus algab Riigi vihatuim ametnik (31) Äpardunud stahhaanovlased Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Kultuur Muuseumilaeva hulljulge kapten Ehitamata ülikool Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Sport Uus suusatalv algas eestlaste aadrilaskmisega Rallifänni kolumn: Ogier, järgmise aasta meister? (2) Kahurimeestel kuul jalas. Kes välja aitaks? Kliima Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima (10) Merendus Uus projekt «Kopter» lubab rohkem lendavat kiirabi Tallinn Muuseumilaeva hulljulge kapten AK Rahvusülikool 100 ⟩ Toomas Asser: rahvusülikool on midagi enamat kui ainult rahvusteadused (1) Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile (2) Ehitamata ülikool Tallinn 800: ajakapsel merepõhjast kõneleb muinas-Eesti kosmopoliitlusest EKI keelekool: vaade maailmale läbi arvuti­ekraani Joosep Värk: rahvas tahab keskmist sõrme (20) Hiinast, Eestist ja eestlastest Hiinas Aja auk. „Metal Box“ 40 Üksik G-noot. Sellele järgneb sekund vaikust Nädala plaat. Inimkatsed tempereeritud isepõlemismootoriga Arter Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi (4) Ameeriklane omadega soos, vaatab metsa poole (1) Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks (7) Hiina salaühingu võitluskunst, mis annab vastupandamatu jõu (9) Elu raskeim küsimus: mida me kahetseme, kui lõpp on silme ees? (11) PÖFF: suurejooneline finaal. Ära maga maga viimast võimalust! Advendiaeg nõuab pidulikku rooga: kuidas teha piparkoogi-parti? Kord toob lõuendi ette raba, kord vana tööstushoone Autoseiklus värvikas Kanadas. 660 km Volkswagen California seltsis Mehed läksid naiste riidekapi kallale Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Vivat academia!

2 min lugemist
Pildil ülikooli peahoone. FOTO: Margus Ansu

Postimees kirjutas täpselt sada aastat tagasi: «Teadus on jõud. Kõik vägevad barbaaride riigid on lühiealised olnud ja kokkuvarisenud. Et Eesti oma iseolemise rajamisel õigele teele on astunud, seda tunnistab ajalugu, et tema ülikooli avamist nii tähtsaks on pidanud, et ta seda veel kestva vabadusvõitluse ajal on otsustanud toime panna.»

Ei vaja ilmselt pikemat selgitust, et Eesti-suguse väikeriigi suurim varandus on alati olnud ja on ka edaspidi haritud inimesed. Sellepärast sõltub meie tulevik tahes-tahtmata ka rahvusülikooli käekäigust.

Täna möödub sada aastat emakeelse ülikooli sünnist. Tormilisest sajandist hoolimata on teekond kulgenud ikka edasi ja ülespoole. Lõppev kümnendki läheb ajalukku kui erakordselt edukas.

Seda edu peegeldavad muuhulgas mainekad ülikoolide pingeread. Viimase viie aastaga on Tartu Ülikool tõusnud maailma esimese 300 hulka. Tartust sirgub teadlasi, keda tsiteeritakse tuntud teadusajakirjades ja kelle akadeemiline karjäär viib neid endidki maailma suurimate sekka.

Siiski pole pidupäevast hoolimata pääsu sellestki tõdemusest, et just kodus on see eneseteostus keeruline. Raha on teaduses vähe ja ilmselt lähiajal juurde ei tule.

Valitsus taganes kokkuleppest eraldada teaduse rahastamiseks üks protsent SKTst ja kõrgkoolid on hädas puuduliku tegevustoetusega. Võrdluseks: riigid, mis suudavad pidada edukalt üleval tasuta kõrgharidust, näiteks Soome ja Rootsi, panustavad sellesse umbes 1,5 protsenti SKTst. Eestis on see näitaja praegu alla ühe protsendi.

Ehk nagu sedastas Jüri Allik oma pea kahe aasta taguses arvamusloos: «Teadus ja ülikoolid – need kaks on lahutamatud – kõlavad kenasti poliitikute paraadkõnedes, kuid üldse mitte järgmise aasta eelarve koostamise ajal.»

Eile esitles Tartu Ülikool akadeemiliste töötajate käekäigu ja rahulolu uurin­gut. Üks põhijäreldusi oli, et iga teine akadeemiline töötaja tunnetab oma töö pingelisust ja kurnatust ning seda, et teda Eesti ühiskonnas ei väärtustata.

Nii oleme olukorras, kus andekad ja töökad, kes peaksid Eestit edasi viima, leiavad tee välisülikoolidesse, panustavad teiste maade majandusse ega tahagi enam tagasi tulla. Teisisõnu saab meie rahvusülikooli üheks järgmiseks väljakutseks see, kuidas tagada, et Eesti teadlased, kes lähevad laia maailma tippteadust tegema, tahaksid pärast ka tagasi tulla.

Mõneti näitabki see paradoksaalsel kombel just asja väärtust ja tähendust. Ja sedasama vaeva tuleb ka edaspidi näha.

Mõistagi pole Tartu Ülikoolil kunagi olnud täielikku rahu ja õitsengu aega. Nii mõneski mõttes elab rahvusülikool praegu ehk isegi kõige paremini. Siiski on kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse pakkumine jätkuvalt omamoodi väljakutse. Mõneti näitabki see paradoksaalsel kombel just asja väärtust ja tähendust. Ja sedasama vaeva tuleb ka edaspidi näha.

Ülikooli rektor Toomas Asser rõhutab tänasele pidupäevale pühendatud AKs, et rahvusülikooli pole vaja üksnes rahvusteadusteks. Tartu Ülikooli tähtsus Eesti Vabariigile seisneb eelkõige ikkagi selles, et see on ainus eestikeelne institutsioon maailmas, mis sellisel tasemel ja mahus haridust pakub.

Selle üle tuleb tunda suurt uhkust. Vivat, crescat, floreat, rahvusülikool!

Seotud lood
29.11.2019 02.12.2019
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto